MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

Oskuslikku küsitlust iseloomustavad mitmed omadused, mis on hästi näha
eelmises näites. Küsimused on lühikesed ja lihtsalt sõnastatud, ning nii tundub
patsiendile, et tegu on tavalise vestlusega, kus tahetakse teada tema kogemusi.
Oluline teave (näiteks kätel olevatest verevalumitest põhjustatud piinlikkustunne)
tuleb välja läbi avatud küsimuste, mis ei too iga kord kaasa konsultatsiooniaja
pikenemist. Eelkõige annavad avatud küsimused meditsiinitöötajale võimaluse
ilmutada patsiendi vastu ehedat huvi. Esimeses näites võis arst või õde samuti
olla oma patsiendist huvitatud, kuid kehv suhtlemisoskus ei võimaldanud tal seda
välja näidata.
Konsultatsioonide käigus esitatakse nii suletud kui ka avatud küsimusi. Tavaliselt
ehitatakse vestlus üles mõnele avatud võtmeküsimusele, millele lisaks esitatakse
suletud küsimusi juhul, kui on vaja esile tuua teatud kindlat informatsiooni.
Mõned kasulikud avatud küsimused
Küsimine on lihtne, kui vaja on teada saada vaid fakte, nagu näiteks, kas mingid
kindlad sümptomid on esinenud. Siis piisab täiesti mõnest suletud küsimusest.
Tervishoid on siiski palju keerulisem. Head avatud küsimused teenivad mitut eesmärki.
Lisaks sümptomite väljaselgitamisele soovite teada ka ebamugavustunde
ulatust, kuulda patsientide kogemusi (näiteks valu leevendamisest), selgitusi juhtunule
(näiteks lapse seisukorra muutus) või koguni sügavalt isiklikest muredest
(näiteks pärast halva uudise teatamist).
Järgnevalt leiate näited küsimustest, mis täidavad mitut eesmärki, on lühikesed
ja käsikäes oskusliku kuulamisega (5. peatükk) võivad olla palju efektiivsemad
kui rida kinniseid küsimusi.
1. „Mis teile täna haiguse juures kõige rohkem muret teeb?” See on kasulik küsimus,
millega asetada patsient konsultatsiooni keskmesse. Reageerige murele
lugupidavalt, see parandab teie ja patsiendi sidet ning loob hea aluse vestlusekavas
olevate teemadega tegelemiseks.
2. „Mis teid nende ravimite juures kõige rohkem häirib?” Kui patsient ei võta korralikult
talle määratud ravimeid või pole ravimitega rahul, võib see küsimus
paljastada palju patsiendi suhtumisest rohtudesse ja tuua välja tegeliku probleemi.
3. „Mis täpselt juhtub, kui valuhoog tuleb?” Sellisel juhul avaneb patsiendil võimalus
oma lugu ära rääkida. Sõna „täpselt” kasutamine annab märku soovist
jõuda patsiendi mure juurteni. Kui kuulate seletust, võivad ilmneda vastused
teistele, ka faktilistele küsimustele.
4. „Mis oli esimene asi, mida te lapse haigestumisel märkasite?” Sõna „märkasite”
võib olla äärmiselt kasulik. Inimesed reageerivad sellele tavaliselt hästi,
sest see sõna suunab neid kogetud situatsiooni ja käitumise osas ennast eksperthindajana
tajuma. Informatsiooni lausa voolab ning inimesed tunnevad,
64