MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

kodus. Olge kuuma veega ettevaatlik. Kasutage paksemaid sokke ja uurige
kord päevas ega teie jalgadel ei ole haavu, ville või teisi võimalikke vigastusi.
Kasutage vajadusel peeglit, et näha taldade alla. [känkimine] Näete, ma olen
teile nüüd päris palju soovitusi andnud. Kas need tunduvad teile mõistlikud?
[kontrollimine]
PATSIENT: Jah, ma arvan küll.
ARST: Kas praegu on midagi, mida te tahate minult küsida? [kontrollib edasi]
PATSIENT: Te ütlesite, et ma pean olema kuuma veega ettevaatlik. Kas see tähendab,
et ma ei tohiks käia soojas vannis? Kas kuum vesi on mu jalgadele
kuidagi halb?
ARST: Hea, et te seda küsite. Ei, soe vesi ei ole halb. Aga mõnikord kasutatakse
vannivee temperatuuri mõõtmiseks jalgu. See võib olla ohtlik. Olen näinud
diabeeti põdevaid patsiente, kes on oma jalgu tugevalt kõrvetanud, enne kui
nad on aru saanud, et vesi on liiga kuum. Jalad muutuvad tundetuks ja inimesed
kõrvetavad ennast, enne kui nad arugi saavad. [känkimine] Kas see on
arusaadav? [kontrollimine]
PATSIENT: Ah nii. See on selleks, et ma ei kõrvetaks oma jalgu, nii et ma sellest
arugi ei saa. Selge. Ma olen ettevaatlik. Eks ma kasutan oma kätt või midagi.
ARST: Tore! Kui te peaksite leidma jala peal haava, villi või mõne muu vigastuse
või kui teil on mõni muu mure oma jalgade pärast, tulge palun kohe minu
vastuvõtule. [känkimine] Kas tulete? [kontrollimine]
PATSIENT: Jah. Ma ei taha oma jalgadega mingeid probleeme, seega pean neid
iga päev kontrollima ja teile ütlema, kui ma midagi leian.
ARST: Nii, väga hea. Ja kas idee kanda paksu tallaga sokke on teile vastuvõetav?
[kontrollimine]
Selline teabekildude vahele küsimuste esitamise rütm on hea mitmel põhjusel.
Esiteks, sel viisil on patsiendid jätkuvalt ning aktiivselt endasse puutuvatesse
küsimustesse kaasatud, isegi sel ajal, kui te teavitate. See kommunikeerib kannatlikkust
ja lugupidamist. See aitab ka tuvastada ja korrigeerida arusaamatusi, mida
te muidu ei pruugi märgata. Liigagi tihti liigub teavitamine tervishoius ühesuunaliselt,
arstilt patsiendile. Patsient on surutud passiivseks vastuvõtjaks, mistõttu
on lihtne jätta kahe silma vahele arusaamatuks jäämised ning ka muutumismotivatsioonide
uurimine ja väljendumine on takistatud. Kängi-kontrolli-kängi meetod
võib muuta informeerimise protsessi loengu asemel vestluseks, vähemalt sel
juhul, kui „kontroll” tähendab tõesti patsiendi arusaamise ja seisukohtade kindlakstegemist.
105