MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

Kommentaarid
Hea tahtmise ja loova lähenemisega on võimalik oluliselt parandada teenuse kvaliteeti
ning kergendada patsientide käitumise muutusi. Käitumismustri muutust
peegeldab kõige paremini protsessi järk-järgulisus. Tähelepanu keskendub küsimustele,
miks ja kuidas leiavad aset muutused käitumises. Toodud näites ei toonud
grupitreeningud ja meeskonnakoosolekud päevavalgele mitte ainult seda,
mida teha, vaid ka seda, miks see muutus vajalik on. Aluseks oli personali soov
parandada pakutavat teenust ning edendada patsientide käitumuslikke muutusi.
Ebakindluse ja kõhklustega leppimine, reaalsete eesmärkide püstitamine, edusammude
tajumine sõltuvad kõik iga üksiku meeskonnaliikme soovist muuta oma
suhtlemisstiili, mis omakorda eeldab meeskonna juhtidelt hoolivust ja juhendava
juhtimisstiili rakendamist. Selle tulemusel muutub kogu meeskonna suhtlemisstiil
juhendavaks:
„Minu jaoks on oluline suhtuda igasse inimesse kui isiksusse ning uurida
välja, miks on tema jaoks oluline paremas vormis olla. Olgu selleks siis kodused
tööd või soov joosta maratoni. Väga suur kasu on teadmisest, millised
on patsientide tegelikud vajadused ja mida nad oma vajaduste nimel
on valmis tegema. See on aidanud mul suhtuda neisse kui isiksustesse.”
Viimastel aastatel on hakatud rühmatreeningutes üha rohkem kasutama MId.
Tabelis 10.1 on ära toodud üldisemad juhised MI rakendamiseks. Tabeli on
koostanud kaks kolleegi, kes on rakendanud MI-d paljudes keerulistes olukordades.
MI ja rahvatervishoiu edendamine
Kogu arengumaailmas kujutab endast suurt tervishoiuprobleemi puhta joogivee
kättesaadavus, just joogivees sisalduvate mikroorganismide põhjustatud kõhulahtisus
on sealsetes riikides kuni viieaastaste laste peamine surma põhjus. Samas
eksisteerivad lihtsad ja odavad veepuhastusmeetodid, mis alandaksid märkimisväärselt
ohtlikust joogiveest põhjustatud haigestumisi ja surmajuhtumeid. Enim
levinud meetod õhutamaks sealsetes regioonides elavaid perekondi puhastama
vett on nn „miks” ja „kuidas” informatsioon. Mitmel põhjusel jääb aga selline harival
teabel põhinev elustiili muutmisele õhutav strateegia ebaefektiivseks.
Mõnes Sambia regioonis valitses kirjeldatud olukord. Probleemi lahendamiseks
korraldas dr Angelica Thevos koos kolleegidega originaalse eksperimendi,
mille nad viisid läbi kahes külas, kus puudusid nii veevarustus kui kanalisatsioon
ja kus tõrguti kasutamast vee puhastamiseks kloori. Kümnest tervishoiu edendamise
vabatahtlikust moodustati kaks viieliikmelist rühma. Kontrollrühm jätkas
ühes külas tööd vanade meetoditega (infovoldikud, pabertahvliga ettekanded)
173