MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

luse käigus teatud olukorras, sageli siis, kui kellegi enesehinnang on ohus.
Keeldumist muutuste arutamisest võib ette tulla isegi siis, kui kasutate juhendavat
stiili, sest võib-olla olete enneaegselt keskendunud käitumise muutuse-
le. Inimene, kellel on äsja olnud lõikus või kes
on raskes seisundis, võib olla oma mõtetest
nii hõivatud, et ei taha või ei suuda aktsepteerida
isegi oskuslikku ja hästimõeldud katset
käitumise muutuse küsimust arutada. See
on tavaline südamehaiguste, diabeedi ja kõigi
krooniliste haiguste puhul. Midagi muud on
tähtsam, või on patsiendi haiguskogemus varjatud
kujul sees igas vestluses. Näiteks keeldu-
vad mõned astmahaiged profülaktilisest ravist, sest nad ei jaga teie seisukohta
probleemi olemuse osas. Kuulamine on võti, mis sellest ummikust päästab. Viis
minutit selguse otsimist võib avada tee käitumise muutmisele ning hoida kokku
palju aega ja arstivisiite.
„Ma saan aru, mida te mõtlete, aga…”
Te olete juba nii palju saavutanud ja siis tuleb tagasilöök. Saabub hetk, mil patsient
muudab suunda ega taha rääkida muutustest,
tema kaitsesse tõmbunud hääletoon väljendab
otse vastupidist. Väikesed tagasilangused
valmisolekus muutuste peale mõelda on loomulikud
ja tavalised, kui patsient tunneb end
ambivalentselt. Selles punktis võib isegi teiepoolne
väike muutuste ülerõhutamine tekitada
vastureaktsiooni. Kui olete selleks valmis ja
peate seda täiesti loomulikuks, siis jääte piisavalt rahulikuks ning leiate sobiva
vastuse. Näiteks peegeldate inimese ambivalentsuse mõlemaid pooli. Kannatlikkus
ja selle pealtnäha irratsionaalse protsessi aktsepteerimine tavaliselt aitab.
„Öelge mulle lihtsalt, mida ma teie arvates peaksin tegema?”
„Eitamine pole kellessegi
sisse istutatud, see
on reaktsioon, mis tekib
inimestevahelise vestluse käigus
teatud olukorras, sageli siis, kui
kellegi enesehinnang on ohus.
„Väikesed tagasilangused
valmisolekus muutuste
peale mõelda on loomulikud
ja tavalised, kui patsient
tunneb end ambivalentselt.
Mõned patsiendid vaatavad vastust otsides teie otsa. Võib-olla kasutavad tervishoiuasutuse
teenuseid niimoodi inimesed, kes kuuluvad teatud ümbruskonda,
kultuuri-, keele- või vanuserühma. Kui neid ei paista huvitavat oma ideedega välja
tulla, siis on võimalik nende arvamuse esile kutsumiselt üle minna teabe ja nõuannete
jagamisele, kõike seda juhendavas stiilis. Teete lihtsalt paar ettepanekut ja
veendute, kas patsient sai aru, näiteks: „Kuidas see teile tundub?”
149