MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

Eessõna
See raamat on mõeldud kõigile tervishoiuvaldkonnas tegutsevatele inimestele, kes
õhutavad patsiente oma käitumismustreid muutma. Nimekiri on küllalt pikk –
õed, arstid, dietoloogid, psühholoogid, nõustajad, terviseõpetajad, hambaarstid,
suuhügienistid, sotsiaaltöötajad, füsio- ja tööterapeudid, podiaatrid ja ka inimesed,
kes vastuvõtutoas kõnedele vastavad. Pikk on ka erinevate muutmist vajavate
tervisekäitumiste nimekiri – suitsetamine, toitumine, liikumine, ravimite vahetamine,
alkoholitarbimine, vedelikutarbimine, uute protseduuride õppimine,
uute abivahendite ning teenuste kasutamine ja nii edasi.
Just tervishoiuvaldkonna praktikud juhtisid meie tähelepanu motiveeriva
intervjueerimise võimalustele. Iga päev näevad nad patsiente, kelle tervis võiks
käitumismuutuste läbi olulisel määral paraneda. Tavaliselt patsiendid selles osas
abi ei palu. Tervishoius tegutsevad inimesed teevad oma parima, et julgustada,
keelitada ja veenda patsiente muudatusi tegema ning et neid selles ka nõustada.
Aga samas on nad harva läbinud treeningu või saanud ettevalmistuse tervisega
seotud käitumismuutuste suunamiseks ning tihti on neil patsiendi jaoks vaid paar
minutit. Lisaks sellele tuleb teha ka palju muid kliinilisest seisukohast hädavajalikke
asju. Oleme kuulnud esmatasandi tervishoius tegutsevate inimeste probleemidest,
pettumusest ja praktilises töös ette tulevatest takistustest:
„Ma räägin ja räägin neile, mida teha, aga nad lihtsalt ei tee seda.”
„Minu töö on neile faktide edastamine ja see on kõik, mis ma teha saan.”
„Nende inimeste elu on keeruline ning ma mõistan, miks nad suitsetavad.”
„Ma ei ole nõustaja – ma diagnoosin ja ravin haigusi.”
„Mõned mu patsiendid eitavad täielikult tegelikku olukorda.”
Me jõudsime järeldusele, et nende keeruliste olukordade lahendamisel, kuhu
patsiendid on sattunud, on pühendunud suhtumine (ja kaastunne) eriti oluline.
Kui me motiveerivast intervjueerimisest kirjutamist alustasime, pidasime
silmas nõustajaid ning keskendusime alkoholi ja narkootikumidega seotud probleemidele.
Patsientidel, kellega me tegelesime, olid tõsised käitumise muutmisega
seotud probleemid ning nende elud olid tihti ummikusse jooksnud. Joomise või
narkootikumide tarvitamise hävitavatest tagajärgedest hoolimata oli patsientide
9