MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

valt (2. peatükk) annab tervishoiutöötaja teavet ja nõu ainult siis, kui tal on selleks
luba. On kolm viisi, kuidas nõusolekut saada.
„Nõusoleku küsimisel on
mitu head külge. Esiteks
väljendab see otseselt austust
patsiendi vastu ja kindlustab
tema autonoomiat ning aktiivset
kaasatust oma tervise eest
hoolitsemisse. See rõhutab teie
koostööl põhinevat suhet. Samuti
vähendab see ka vastupanu.
kui teda teabe ja nõuannetega üle külvate.
102
Esimene ja kõige lihtsam nõusoleku vorm
– patsient küsib teilt ise teavet või nõu. Sellisel
juhul on patsient teile ukse avanud. Mõnikord
oleme siiski pisut ettevaatlikud ja küsime esmalt,
mida patsient juba ise teab (informatsioon)
või mida patsient ise arvab, kuidas jätkata
(nõuanne). Üldiselt kehtibki põhimõte, et
teavitamine on oma õigel kohal, kui patsient
on teilt seda palunud.
Teine viis on küsida teavitamiseks luba.
See on sarnane enne sisenemist uksele koputamisega.
Küsige, kas patsient on nõus, enne
„Kas teid huvitaks, mida teised patsiendid on sarnases olukorras teinud?”
„Kas teile sobib, kui räägin teile, mis mure mul seoses selle plaaniga on?”
„Veresuhkrutaset saab kontrolli all hoida mitut moodi. Kas te soovite neist
rääkida või peaksime enne mõned muud teemad läbi arutama?”
„Kas ma tohin midagi soovitada?”
Nõusoleku küsimisel on mitu head külge. Esiteks väljendab see otseselt austust
patsiendi vastu ja kindlustab tema autonoomiat ning aktiivset kaasahaaratust
oma tervise eest hoolitsemisse. See rõhutab teie koostööl põhinevat suhet. Samuti
vähendab see vastupanu. Patsiendilt loa küsimine teeb patsiendi teabe ja nõuande
suhtes palju vastuvõtlikumaks. Veelgi enam, te võite ise saada olulist teavet. Kui
patsiendi meelt muserdab midagi olulisemat, siis just sellisel viisil on tõenäolisem
selle kohta teada saada.
Enamikes olukordades piisab nõusoleku saamiseks neist kahest viisist. Jääb veel
harva esinev situatsioon, kus ollakse sunnitud teavet ja nõu andma ning „ei” vastusega
pole võimalik leppida. Sellistel puhkudel on mitmeid võimalusi, mida teha:
• Teatavaks tegemine. Üks hea viis on rääkida lihtsalt tõtt. „Ma pean teile
nüüd midagi ütlema.”
• Tähtsad asjad kõigepealt. Teine võimalus on patsiendilt küsida, kas alustate
kohe või on patsiendil midagi, millest ta tahaks kõigepealt kõneleda. Nii
annate märku, et varem või hiljem teavitate ja annate nõu, kuid see jätab
patsiendile teatava vabaduseastme otsustada, millal.
• Sissejuhatus. Veel üks hea võimalus on juhatada teavitamine või nõuandmine
sisse märkusega, mis tunnustab otseselt patsiendi autonoomiat. Teadustamine,
et patsiendil on õigus kõike, mida te kohe ütlete, eirata, paneb