MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

4. PEATÜKK
KÜSIMINE
Küsimine tundub lihtne. Teie esitate küsimuse ja patsient vastab. Nii kogute informatsiooni.
Kui see vaid oleks nii lihtne!
Käesolev peatükk on jagatud kaheks osaks. Esimene käsitleb küsimist üleüldiselt
ja teine keskendub sellele, kuidas küsimist kasutatakse MI-s.
KÜSIMINE: MÕNED ÜLDISED SEISUKOHAD
Diagnoosimise ahel eeldab, et küsitaks õigeid küsimusi, tegemaks valikuid ja andmaks
soovitusi. See on tuttav rutiin. Patsiendid, kes pöörduvad abi saamiseks vastuvõtule,
eeldavad, et te küsite neilt rea küsimusi, millest mõned võivad olla neile
ootamatud. Seda tehes jõuate järeldusele, milline nende tervislik olukord parajasti
on. Küsimust küsides eeldame, et küsitaval on olemas vastus. Patsient eeldab
omakorda, et kui kõik küsimused on küsitud, on teil pakkuda lahendus. See kehtib
eriti olukorras, kui küsite suletud küsimusi, mille vastusteks on lühike „jah”, „ei”
või mõni lihtne fakt. Selliseid küsimusi küsides haarate vestluses ohjad ja seega
kaudselt ka vastutuse pakkuda välja lahendus.
Suletud küsimused
Suletud küsimused on tõhus viis spetsiifilise informatsiooni kogumiseks. Suletud
küsimusele oodatakse lühikest vastust. Siin on mõned näited:
60
„Mis on teie aadress?”
„Kust teil valutab?”
„Kas teie tütrel on olnud palavikku?”
„Kui kaua on teil pea ringi käinud?”
„Kas tähed on selgemad esimese või teise läätsega?”
„Kui tihti te kasutate hambaniiti?”