MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sealsamas võõrutusteraapia. Paljud patsiendid jätsid aga kokkulepitud ajal kohale<br />
ilmumata, mõned ei vaevunud tulema isegi esmasele vestlusele. Paljud detoksikatsiooni<br />
ja sissejuhatava vestluse läbinud keeldusid edasisest ravist. Mitmed neist<br />
sattusid uuesti haiglasse mitmeid kuid hiljem, taaskord ägedas seisundis. Personali<br />
hulgas valitses üldine pessimism ja abitustunne, patsiente peeti tänamatuteks,<br />
jõhkrateks, tõrksateks, madalalt motiveerituteks ja eitusseisundis olevateks.<br />
Kaadri voolavus oli suur, sagedased olid ka tööluusid. Personalisisesed tülid olid<br />
igapäevased.<br />
Vaadakem nüüd kirjeldatud olukorda sellest haiglast abi otsiva patsiendi silmadega.<br />
Telefonitsi polnud võimalik vastuvõtuaega kokku leppida, mistõttu abivajajad,<br />
enamasti vaesed inimesed, pidid juba kella kaheksaks hommikul registratuuri<br />
avamisajaks haiglasse saabuma. Haigla asus ladudepiirkonnas, lähimast<br />
ühistranspordiliinist pika jalutuskäigu kaugusel. Ühiskondlikku transporti kasutades<br />
võis haiglasse jõudmiseks kuluda tervelt kaks tundi. Registratuuri luuk<br />
kujutas endast sõna otseses mõttes tavalist akent seinas, mille taga askeldas haigla<br />
personal. Aken avanes koridori, mis oli talvisel ajal üsna hämar ja tihti külm.<br />
Koridoris oli kõigest neli või viis vana tooli, ülejäänud patsiendid olid sunnitud<br />
vastuvõtuaega seistes ootama. Nende silme ees edenes haigla igapäevane hommikune<br />
rutiin: tööle saabuv personal, politseinikud ja turvamehed, igapäevast metadoonisüsti<br />
saama tulnud patsiendid. Kella kaheksaks, registratuuri avamisajaks,<br />
oli tavaliselt juba moodustunud ootavatest inimestest järjekord. Registreerimisprotseduuri<br />
iseärasusi arvestades pääses vastuvõtule kõigest neli-viis inimest,<br />
teistel kästi oodata pärastlõunani või siis minna koju tagasi, et järgmisel päeval<br />
veel varem kohale tulla. Registratuuri akna taga valitses sageli morn ja kaootiline<br />
õhkkond.<br />
Vastuvõtule pääsenud viidi ükshaaval kliinikusse. Mõnel tuli oma vastuvõttu<br />
oodata kaks tundi. Esmalt vaatas patsiendid üle õde, kes tutvus olukorraga ja<br />
pani kirja nende üldise tervisliku seisundi, tema otsustas ka, kas detoksikatsioon<br />
on vajalik. Seejärel vestles nendega umbes pool tundi ametnik, kes tegi kindlaks<br />
nende olukorra tööturul, maksujõulisuse ning esitas küsimusi tervisekindlustuse<br />
ja muude isikuandmete kohta – kas patsiendil on õigus kindlustusele või transporditoetusele<br />
jne. Kui patsiendid tunnistati abi saamiseks sobilikeks, sattusid<br />
nad teise ametniku jutule, kelle ülesandeks oli teatud kindlate vormide täitmine,<br />
milleks patsientidel tuli vastata paljudele vägagi isiklikele küsimustele.<br />
Pärast kogu seda paberitööd määrati neile aeg orientatsioonigrupiga (Ogrupp)<br />
ühinemiseks. O-gruppe oli kaks, need käisid koos korra nädalas ja nende<br />
ülesandeks oli patsientide ettevalmistamine raviks. O-grupid olid ka patsiente<br />
haiglaga siduvaks lüliks seni, kuni neile määrati aeg nõustajaga kohtumiseks ning<br />
patsiendi „motiveerituse” hindamiseks. O-grupis toimusid loengud ainete kuritarvitamise<br />
kahjulikkusest, näidati ka teemakohaseid filme. Enne nende määramist<br />
nõustaja juurde osalesid patsiendid keskmiselt neljal kuni kuuel koosviibimisel.<br />
Seejärel anti neile teada nende nõustaja nimi ning vastuvõtu aeg, millal tulla<br />
163
Change language