MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
puhul toimida. „Kas te ei teegi midagi?”<br />
Terve mõistus soovitab olla sõbralik ja jagada teavet selgel ning konkreetsel<br />
viisil. Aastakümnete jooksul kogutud teavitamist ja patsiendi kuuletumist puudutavad<br />
uurimused on tuvastanud mõned olulised detailid, mida teavitamisel silmas<br />
pidada. Ärge koormage patsienti teabega; jagage lihtsat teavet osade kaupa; olge<br />
„Teavitamisprotsess võib<br />
minna untsu, ja vahel<br />
lähebki. Võite anda pealtnäha<br />
täiesti selgeid instruktsioone,<br />
kuid patsient ei lähe apteegist<br />
rohtu ostma või ei ilmu<br />
järgmisele vastuvõtule.<br />
98<br />
ettevaatlik tehniliste terminite ja erialase kõnepruugi<br />
kasutamisel; kontrollige, kas patsient<br />
on aru saanud jne. Tervishoiutöötajad, kellel<br />
on vähesed või olematud teadmised sellest,<br />
kuidas parandada oma teavitamisoskusi, järgivad<br />
tihti neid juhiseid, kuid avastavad seejärel,<br />
et olukord muutub kiiresti keerulisemaks.<br />
Patsiendid ei pruugi olla valmis kuulama<br />
seda, mida teil on öelda ja vahel nad ei nõustu<br />
teiega teabe olulisuse osas. Nad on pärit teisest<br />
kultuurist, neil on teine taust, teine emakeel – suur hulk tegureid võib mõjutada<br />
nende huvi ja võimet teie antud infost aru saada. Nende tegurite hulka võivad<br />
kuuluda järgmised:<br />
• Hämming. Te annat teavet, aga patsient on ikka segaduses või hämmeldunud.<br />
Kas põhjus on teavitamise protsessi kiiruses, patsiendi kognitiivses<br />
funktsioneerimises, tema suhtumises teisse, teie kasutatud sõnades või<br />
milleski muus?<br />
• Passiivsus. Tundub, et kõik läheb hästi, kuni vaatate hoolikamalt patsienti,<br />
kes istub klaasistunud silmadega passiivselt toolil ja ootab, millal te oma<br />
jutuga valmis saate. Tihti nõuavad teie kohustused, et annaksite patsientidele<br />
hulga teavet. Näiteks, kui peate teavitama patsiente meditsiinilis-õiguslikel<br />
või muudel olulistel teemadel. Võib juhtuda, et teabe esitamise ajal<br />
olete ise veidi hajevil või rahutu, tunnete end survestatuna või tüdinult.<br />
Sellistes olukordades jäävad kergelt märkamata märgid, et patsient on end<br />
„välja lülitanud”, võib juhtuda, et seletuse käigus olete patsiendi tähelepanu<br />
kaotanud. Võite keset teavitamist avastada, et patsient ei kuula teid enam.<br />
• Kõrgendatud emotsioon. Teavitustöö on lihtsam, kui konsultatsioon kulgeb<br />
rahulikult ning teil on aega mõelda ja korralikku tööd teha. Kõrgendatud<br />
emotsioon teis või patsiendis võib seda kõike muuta. Patsiendid võivad olla<br />
vihased, hirmunud või murelikult ootusärevad. Teie võite olla ajahädas,<br />
mures, väsinud või ärritatud. Kõrgendatud emotsionaalsus tõkestab mõistmist.<br />
• Tuju ja hajevilolek. Depressioonis patsiendid ei pruugi kuulata ja mõista,<br />
mida te täpselt ütlete. Teised võivad olla hiljutiste sündmuste või murede<br />
tõttu hajevil ja seetõttu on nende keskendumisvõime häiritud. (Sama võib<br />
muidugi juhtuda ka teiega.) Patsiendi võimet aru saada ja meelde jätta võivad<br />
mõjutada alkohol, vanus, ravimid või uimastid.