MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2. Üksainus uuendus<br />
Järgnev näide, mille kujunemist oleme mitmeid aastaid jälginud, pärineb ühelt<br />
arengumaalt. Ühes Aafrika suurimas õpetavas haiglas töötav personal seisis silmitsi<br />
peaaegu lahendamatu olukorraga – vaesuses vaevlevate patsientide vähene<br />
huvitatus eluohtlike haiguste ravist.<br />
Koht ja probleem: HIV-i/AIDS-i põdevate laste nii ambulatoorne kui ka statsionaarne<br />
ravikeskus, raviskeemi mittejärgimine.<br />
Eesmärgid: Suurendada patsientide huvitatust viirusvastasest ravist, tõsta laste<br />
emade majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni astet, muuta programmi nii, et<br />
see suunaks patsiente tervemat elulaadi järgima.<br />
Varasem olukord<br />
Teenuse vajajatena registreerus rohkem kui 150 ema, kes pidid oma laste eluohtliku<br />
situatsiooni leevendamiseks neile regulaarset medikamentoosset ravi pakkuma.<br />
Personal ei suutnud lapsevanemaid veenda ravi järgimise tähtsuses, ehkki ravi<br />
edukus olenes just igapäevasest regulaarsest ravimite tarbimisest. Ravis osalemise<br />
tase oli madal, mis mõjus demoraliseerivalt kogu personalile. Haigestumiste arv<br />
kasvas, nii emad kui lapsed nakatusid HIV-i ning haigestusid AIDS-i.<br />
Ravi kadalipp algas emadele tavaliselt haigla pediaatriaosakonnas. Kui beebil<br />
või lapsel õnnestus akuutsest nakkusest hoolimata ellu jääda, suunati ta edasi ambulatoorsele<br />
ravile. Siis probleemid alles algasid. Emad ei pidanud kinni kokkulepitud<br />
arstiaegadest, nad ei suutnud mõista ravi regulaarsuse olulisust. Tundus<br />
keeruline teha emadele selgeks, kui tähtis on ravist kinni pidada. Emad ei tundunud<br />
millestki aru saavat. Massiliselt esines suhtlemisprobleeme, personal väitis,<br />
et emad on eitusseisundis. Väga vähestel lapsevanematel oli töökoht, enamasti<br />
olid neil elamiskõlbmatud kodud ja nad pidasid transpordikulusid vastuvõttudel<br />
käimiseks liiga suurteks. Lisaks kõigele muule peeti nende kultuurikeskkonnas<br />
HIV-i nakatumist häbimärgiks. Kui pärast mõneajalist Lääne ravimite tarvitamist<br />
nende või laste tervislik seisund paranes, lõpetasid nad omavoliliselt ravitsükli,<br />
mis raskendas veelgi riigis valitsevaid meditsiini- ja tervishoiuprobleeme. Nagu<br />
üks õde ütles: „Kui emad vihastavad, siis teame, et meie ravi on olnud edukas, et<br />
meil on lootust.” Enamasti oli aga normiks siiski passiivne suhtumine. Retroviiruse<br />
vastane teraapia oli suhteliselt uus asi. Kuidas tõsta haigete ravis osalemise<br />
taset?<br />
Süsteemi muutused<br />
Muutusi teenuste planeerimises ja pakkumises kirjeldab vägagi hästi ühe ema loo<br />
jälgimine läbi teraapia. Kirjeldatav ema on sõna otseses mõttes puruvaene ja elab<br />
166
Change language