MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

kuulata, peab tervishoiutöötaja suunama tähelepanu
patsiendile, kuulama hoolikalt tema
sõnu ning siis sõnastama omapoolse hüpoteesi,
mida patsient öelduga mõtles (sõna otseses
mõttes tagasi peegeldama). Siis ollakse
võimeline mõtet teiste sõnadega väljendama.
Kuulaja peegeldab „teistsugused sõnad” tagasi
patsiendile… ja siis läheb huvitavaks. Patsient
kas kinnitab või ei kinnita arsti „hüpoteesi”.
Patsient kas vastab endastmõistetavalt: „Jah,
nii see on,” ja jätkab täpsustavalt või ütleb: „Ei,
see pole päris õige,” ja jätkab täpsustavalt. Kui
peegeldatud mõte on ka vale, ei järgne ometi
tagasilööki. Mõlemal juhul tahab patsient
teile rohkem rääkida, niikaua kui te peegeldate
seda tagasi natuke teiste sõnadega. Isegi
otsesel kordamisel võib olla mõnikord selline
mõju, kuid enamasti vajub papagoilik jutt kiiremini
ära. Mõnikord toimub peegeldamine
niiöelda „lõpeta lause”-vormis, kus aimatakse
ette, mida patsient võiks järgmiseks öelda.
Kõlab keeruliselt? Seda see ongi, see nõuab
harjutamist. Hea, et see on õpitav oskus. Igata-
„ Iga peegeldus on
lühikokkuvõte
momendil toimuvast.
„ Kuulaja sõnastab
omapoolse hüpoteesi,
mida patsient öelduga
mõtles, et seda pisut teiste
sõnadega talle tagasi öelda…
ja siis läheb huvitavaks.
Patsient kas kinnitab või
lükkab hüpoteesi ümber.
„ Patsiendid ongi teie
õpetajad. Iga kord,
kui proovite peegeldamist,
saate kohe tagasisidet, kui
täpne te olite. Aja jooksul
muutute järjest osavamaks.
hes on see kliinilises praktikas kasulik. Veelgi enam – patsiendid ongi teie õpetajad.
Iga kord, kui proovite peegeldamist, saate kohe tagasisidet, kui täpne te olite.
Aja jooksul muutute järjest osavamaks.
Järgmises näites on natuke pikem konsultatsioon, mille käigus, just näitlikustamise
eesmärgil, kasutab kuulaja jällegi peegeldavat kuulamist. Kui te naudite
väljakutseid, katke lehekülg paberilehega ja avage ridahaaval. Iga patsiendi vastuse
järel, enne kui vaatate, mida kuulaja järgmisena ütleb, mõelge, kuidas teie peegeldaksite
tagasi patsiendi öeldut.
Haiglas olev patsient peab langetatama otsuse, kas lasta ennast opereerida või
mitte, ja teie kolleeg on mures, sest ta pole saanud mehelt selget vastust. „Iga kord,
kui ma küsin, ta murdub ja hakkab nuuksuma. Kas sina ei võiks temaga rääkida?”
ARST (psühholoog, sotsiaaltöötaja, arst, õde, nõustaja): Te ütlesite, et muretsete,
sest võibolla tuleb operatsioonile minna.
PATSIENT: Muretsema pole õige sõna, see on nii keeruline. Ma ei teagi, kust
alustada.
ARST: Ja see vaevab. [„lause lõpetamine”]
PATSIENT: Eile öösel ma peaaegu üldse ei maganud, muretsesin. (Hakkab nuuksuma.)
85