MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

ARST (Ulatab vaikides taskuräti.): Igasugused mõtted tikuvad pähe.
PATSIENT: Pole minu moodi niiviisi nutta.
ARST: See on oluline asi.
PATSIENT: Jah, isegi väga. (Nuuksub edasi.)
ARST: Tundub väga oluline otsus, mis te peate langetama, ükskõik, kumma variandi
kasuks siis.
PATSIENT: Nii ongi, iga päevaga aina lähemal ja lähemal sellele, millal pean otsustama.
ARST: Aga kergemaks ei muutu. [jätkab lauset äraarvamisega]
PATSIENT: Häda on selles, et kui see operatsioon tuleb, siis mind võibolla pole
pärast enam kauaks. See on suur risk. Nii mulle lihtsalt öeldigi, vaat mis.
ARST: Ja kui operatsiooni ei tuleks, siis ka poleks lihtsam.
PATSIENT: Teate, mitte päris nii, vaadake, see on aja küsimus. Nad ütlevad, et
mul on võib olla jäänud elada ainult mõni kuu ja ainus, mida ma kindlalt tean,
on see, et ma tahaks selle aja olla koos perega.
ARST: See ongi teie jaoks praegu kõige olulisem.
PATSIENT: Te peaksite mu poega nägema (naerab), kes ütleb, et ma olen ikka
seesama vana kelm, midagi polevat muutunud, isegi kui arvatakse, et ma olen
nii haige, nii haige.
ARST: Mõnikord tunnete end jälle normaalselt.
PATSIENT: Temaga koos olla on lahe, aga siis jälle… pole kusagile pääsu, ausalt.
ARST: Tunnete end nagu lõksus.
PATSIENT: Jah, nii see on. Laman siin ja mõtlen, et kui õige võtaks selle operatsiooni
ette, siis jälle mõtlen, kuidas see võib halvasti minna, ja siis püüan
enam üldse mitte mõelda.
ARST: Te ei tea täpselt, mis teha.
PATSIENT: Mõnikord jälle mõtlen, et teie oletegi need inimesed, kes te opereerite
ja ma ju peaksin teid usaldama.
ARST: Kui operatsioon oleks ära olnud ja hästi läinud, siis oleks see hea tulemus.
PATSIENT: Ma arvan, et ma ikka lähen lõikusele, aga mul võtab veidi aega, et
selle mõttega harjuda. Ma siis annan teada.
ARST: Teil läheb natuke aega, et otsustada see operatsiooni asi ära.
PATSIENT: Ma otsustan üsna varsti.
ARST (annab natuke pikema resümee öeldust): Vaatame, kas ma sain aru, mida
te mulle rääkisite. Andke mulle märku, kui ma midagi vahele jätan. See pole
kerge otsus mitte kellegi jaoks. Ükskõik, millise tee te valite, jääb alati risk,
et teid pole perekonnale enam kauaks. Teile öeldi, et ilma operatsioonita
elaksite vaid mõned kuud, aga operatsioon on samuti risk. Otsustamine
muudkui läheneb, aga teil on veel vaja aega, et asi läbi mõtelda. Te tunnete
end eriti hästi, kui näete peret, te mõtlete nende peale sama palju kui enda
peale.
PATSIENT: Nii ongi. Tegelikult mulle polegi vaja rohkem informatsiooni, ja ega
86