MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

malikult varakult selgub, kas inimene on HIVpositiivne
või ei, siis aitab see ravi kavandada.
PATSIENT: Ma arvan, et ma peaksin teadma. Muutustejutt.
ARST: Hästi. Ma võtan vereanalüüsi ja annan teile
aja, millal tagasi tulla. Siis räägime analüüsivastustest,
mida need näitavad ja muust sellisest.
Kokkuvõtteks, te olete kasutanud kondoomi, aga
mitte iga kord. Te saite nakkuse sel korral, kui ei
kasutanud, ja te loodate, et pole seda oma tüdruksõbrale
edasi andnud. Ebameeldiv on sellele
mõelda, aga te tahate teha HIV testi. Ja mida te
arvate kondoomi kasutamisest?
PATSIENT: Ma arvan, et pean neid kogu aeg kasutama.
JUHTUM 3: SÜDAMEPROBLEEM
Lühikokkuvõtte andmine.
Pühendumuse küsimine.
Muutustejutt.
ARST: Ja kui kindel te olete, et nii ka teete? Pühendumuse küsimine.
PATSIENT: Eks ma püüan. Ega see alati lihtne ei ole. Mõõdukas pühendumine.
„Ma püüan” räägib
oma võimetes kahtlemisest.
ARST: Väga tore! Mul on hea meel. Võib-olla siis, kui
te tagasi tulete, räägime neist kordadest ka, kui
on raskem kondoomi kasutada.
Kinnitamine. Järgmise
vestluse kavandamine,
eesmärgiga tõsta patsiendi
võimet keerulisemates
oludes.
Kontekst: Südame taastusravikliinik. See vestlus võib toimuda ka perearsti kabinetis
või statsionaarse patsiendiga.
Meditsiinitöötaja: Õde, arst, terapeut, füsioterapeut, nõustaja, psühholoog.
Konsultatsiooni pikkus: Umbes 20 minutit.
Teema: Patsiendil oli kolm kuud tagasi südameinfarkt ja ta tuli järelkontrolli. Arst
tahaks julgustada patsienti võtma ette mitmeid omavahel seotud käitumismuutusi
nagu suitsetamisest loobumine, kehaline treening, toitumise muutmine või
137