MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

5. PEATÜKK
KUULAMINE
Ammu enne teaduspõhist tervishoidu tegutsesid ravitsejad, kes oskasid tähelepanelikult
kuulata. Juba see ravib, kui keegi teid ära kuulab ja mõistab, kui satute
kaastundliku tähelepanu keskmesse. Me usume, et kuulamisoskus on üks põhjustest,
miks inimesed leiavad sageli tee ravitsejate juurde ning miks nad lähevad
arstide juurde, kes oskavad kuulata. Mõnel on kuulamisanne justkui kaasa
sündinud. Uuringute tulemused kattuvad meie treeningutelt saadud kogemustega
– kuulamisoskust saab arendada ja paremini kasutama õppida. Selle tagajärjel
konsultatsiooni lõpptulemus muutub.
Selles peatükis süveneme kuulamisoskusesse. Alustame üldistest seisukohtadest
ning seejärel vaatleme kuulamisoskuse rakendamist juhendavas stiilis, oskuses,
mis on MI-s kesksel kohal.
MIS ON KUULAMINE
Aega pole kunagi piisavalt ja seda ei taheta „väheproduktiivsele” tegevusele kulutada.
Põhjusi, miks oma kuulamisoskust siiski lihvida, on palju.
• Kuulamine aitab teil koguda väärtuslikku
teavet, mis muidu võib tähelepanuta
jääda.
• Ka natuke kõrgendatud tähelepanuga
kuulamist võib teie suhte patsiendiga
palju paremaks teha. See võib võtta kõi-
„ Kui kuulamine on
olnud piisav, tundub
patsiendile, et talle pühendati
rohkem aega kui tegelikult kulus.
gest 1-2 minutit. Veel kaua aega hiljem, kui detailid on juba ununenud,
meenutavad patsiendid korduvalt meditsiiniõde, arsti või sotsiaaltöötajat,
kes neid ära kuulas.
• Patsiendid, keda on kuulatud, tunnevad end vabamalt ning on raviga rohkem
rahul, nad on avatumad ja ausamad ning usutavasti võtavad paremini
79