MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

OSKUSTE HARJUTAMINE IGAPÄEVAELUS
Ema ja lapse suhteid käsitlevas kirjanduses võib sageli kohata mõtet, et juhendamine
on ilmselt universaalne ja loomulik suhtlusstiil, mis aitab lastel oma ümbrusega
tuttavaks saada. Vanematoetusstruktuuri kasutamine ehk juhendav osalemine
on termin, mis kirjeldab, kuidas hea lapsevanem või tuutor loomulikul
teel struktureerib vestluse nii, et lapse vajadusi ja võimeid arvestatakse. Oskuslik
vanem või tuutor ei tee lapse jaoks liiga palju (käskimine) ega liiga vähe, jättes
lapse nõutusse olukorda (kaasaminek). Oskuslik juhendamine annab paremaid
õppimistulemusi.
Juhendamist saab õppida ka näiteks vestlusest sõbraga, kes räägib oma raskest
otsusest. Sageli tekib tugev kiusatus sekkuda omapoolsete lahendustega, kasutades
seejuures käskivat stiili. Kuulamine, küsimine, soovitamine, toetamine ja julgustamine
on ilmselt palju kasulikumad ja tõhusamad. Elu lõpu poole on vanadel
inimestel sageli vaja arutleda keeruliste probleemide üle. Millist kombinatsiooni
kuulamisest, küsimisest ja teavitamisest kasutada? Siin pole reegleid, aga nende
oskuste kasutamine juhendamisel on sageli tõhusam kui lihtsalt käskimine, kuidas
peaks olukorda lahendama.
Kuulamist võib kasutada peaaegu igas vestluses, mitte ainult juhendamisel.
Püüdes igapäevaelus peegeldamist kasutada, võite märgata, et sõnade otsimine
peegeldamiseks kipub hajutama teie siirast huvi selle vastu, mida teine ütleb. Asi
ongi nii, et algul tunnete end neid oskusi omandades kohmakana, aga ärge laske
end häirida. Harjutage edasi, ja varsti ei tunne te end enam nii puiselt ning võite
hakata oma tegevuse vilju noppima.
Oskustele keskendumise taga on midagi tähtsamat, midagi, mis ulatub teie
tegevuse tehnilisest küljest kaugemale. Oskusliku kuulamise ja juhendamisega
edastate sõnumi aktsepteerimisest, lootusest ja kaastundest. Seda ei saa saavutada
kunstlikul teel. Teatud mõttes on aktsepteerimine, lootus ja kaastunne teie
enda sisemised kogemused, aga neist pole kasu, kuni te neid patsientidele edasi
ei anna. Võite need muidugi ka otse välja öelda. „Ma hoolin.” „Ma arvan, et kõik
läheb hästi.” Ent midagi eriti võimsat kaasneb kaastundliku, kuulava, juhendava
stiiliga, mis annab lootust ja vestluskaaslase aktsepteerimist edasi mitte ainult sõnade,
vaid kogu teie olemusega. Võimalik, et soov teisi tervendada on üks põhjustest,
miks te selle ameti valisite. Oskus peegeldavalt kuulata ja koostöövaimus juhendada
on üks parimaid viise näidata välja oma hoolimist ja tunnustust. Nende
omaduste harjutamine parandab ka teie aktsepteerimis- ja kaasatundmisvõimet.
159