MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tus patsiendi käitumises ei lisaks potentsiaalselt olulist panust haiguse ennetamisse,<br />
ravisse või tervise säilitamisse. Kuid enamik arstiabi otsivatest inimestest<br />
„21. sajandil<br />
hõlmab tervishoid<br />
järjest rohkem krooniliste<br />
tervisehäiretega toimetulekut<br />
ja seeläbi ka tervisekäitumise<br />
muutmist – muutusi, mida<br />
inimesed ise oma tervise<br />
parandamiseks teha saavad.<br />
20<br />
näib ikka eelistavat meditsiinilist ravi. Nad<br />
ootavad, et arst küsiks neilt rea küsimusi ja<br />
seejärel määraks ravi, mis neile tervise tagasi<br />
tooks või vähemalt leevendaks nende sümptomeid.<br />
Teiste sõnadega, ükskõik kui halvasti<br />
nad iseennast ka ei kohtleks, vastutus nende<br />
ravimise eest peaks lasuma konkreetsel arstil,<br />
õel või tervel tervishoiusüsteemil.<br />
Kui olete arst, meditsiiniõde, füsioterapeut,<br />
sotsiaaltöötaja, hambaarst, hambahügienist,<br />
dietoloog, podiaater, nõustaja, tervise-<br />
psühholoog või ka mõne muu valdkonna tervishoiutöötaja, tuleb teil ühe tavalise<br />
tööpäeva jooksul pidada ilmselt palju vestlusi käitumise muutmise teemadel. Aga<br />
kuidas tervishoiutöötaja ikkagi peaks sellele teemale lähema? Kas ta peaks:<br />
• Selgitama, mida patsientidel tuleks oma tervise huvides teistmoodi teha?<br />
• Nõustama ja veenma neid oma käitumist muutma?<br />
• Hoiatama neid, mis juhtub siis, kui nad oma harjumusi ei muuda?<br />
• Võtma aega ja selgitama neile, kuidas oma käitumist muuta?<br />
• Saatma nad spetsialisti juurde?<br />
Meie raamat on kirjutatud selleks, et aidata läbi viia tulemuslikke vestlusi<br />
patsientidega nende käitumise muutmise üle. Eelkõige kirjeldatakse delikaatset<br />
nõustamisvormi, mida tuntakse motiveeriva intervjueerimisena (MI), ning mis<br />
on tunnistatud tõhusaks mitmesugustele arvukatele tervisekäitumise muutmistele<br />
kaasa aitamises.<br />
MI on kliiniline meetod, mida kirjeldati esimest korda 1983. aastal ning mis<br />
loodi algselt lühisekkumiseks alkoholiprobleemidesse, kuna sel puhul on patsiendi<br />
motivatsioon tavaliseks muutumist takistavaks asjaoluks. Alates 1990ndatest<br />
aastatest hakati MI-d proovima ka muude terviseprobleemide, eelkõige krooniliste<br />
haiguste puhul, kus käitumise muutmine on olukorra lahendamise võti ja<br />
patsiendi motivatsioon on tavaliseks ületamist nõudvaks takistuseks. On tehtud<br />
edukaid MI uuringuid südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi, toitumise, hüpertensiooni,<br />
psühhoosi ja hasartmängusõltuvuse kontrolli all hoidmiseks ning<br />
HIV-nakkuse ravis ja ennetuses. MI kliinilisi uuringuid on avaldatud paljude käitumise<br />
muutmise probleemide kohta.<br />
MI aktiveerib patsiendi enda motivatsiooni oma käitumist muuta ja ravist<br />
kinni pidada. Tavaraviga võrreldes on MI-ga kokku puutunud patsientide puhul<br />
erinevates kliinilistes uuringutes leitud, et patsiendid alustavad ravi suurema<br />
tõenäosusega, peavad raviskeemist kinni ja viivad ravi ka lõpule, nad käivad tõe-
Change language