MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tihti, kui mitte valdaval enamikul tervisekäitumise muutmist puudutavatest<br />
juhtudest on patsiendid ambivalentsel seisukohal. Nad tahavad ise hakkama saada,<br />
nad saavad aru, et seda on vaja, nad teavad, et nad peavad – ja siis on see käes:<br />
„Aga...” Siinkohal võib patsientide mõtlemine toppama jääda, kui te neid „agast”<br />
üle ei aita. Õnneks on siin võimalik palju ära teha, alustades kasvõi järgmise juhtpõhimõttega.<br />
Mõistke patsiendi motivatsioone<br />
Muutuse käitumises vallandavad tõenäoliselt patsiendi enda põhjendused, mitte<br />
teie omad. Siit tuleneb teine juhtpõhimõte – huvituge patsiendi huvidest, väärtus-<br />
test ja motiividest. MI puhul tegutsetakse viisil,<br />
mis kutsub esile ja uurib patsientide arusaamu<br />
nende hetkeolukorrast ja viib nende motiivide<br />
muutumisele. See võib tunduda pikaajalise<br />
protsessina, kuid ei pea nii olema. Kõike vajalikku<br />
on võimalik teha normaalpikkusega<br />
konsultatsiooni jooksul. Me usume, et piiratud<br />
konsultatsiooniaja jooksul saavutate paremaid<br />
tulemusi, kui küsite patsientidelt, miks ja kuidas<br />
nad tahaksid oma käitumises muutusi ellu<br />
viia, kui et ütlete neile lihtsalt, et nad peavad<br />
neid tegema. Hoopis patsient on see, kes peaks<br />
käitumise muutmise põhjused välja ütlema, mitte teie. Täpsemalt pöördume teema<br />
juurde tagasi ja vastame küsimusele „kuidas seda teha?” raamatu II osas.<br />
Kuulake patsienti<br />
„Piiratud<br />
konsultatsiooniaja<br />
jooksul saavutate paremaid<br />
tulemusi, kui küsite<br />
patsientidelt, miks ja kuidas<br />
nad tahaksid oma käitumises<br />
muutusi ellu viia, kui et<br />
ütlete neile lihtsalt, et nad<br />
peavad neid tegema.<br />
MI hõlmab kuulamist vähemalt sama palju kui informeerimist. Arsti vastuvõtust<br />
eeldatakse harjumuspäraselt, et arst on see, kes teab vastuseid ning edastab need<br />
siis patsientidele. Sageli teil ongi vastused olemas ja patsiendid tulevad teie juurde<br />
just neid vastuseid saama. Aga kui tegemist on käitumise muutmisega, on vastused<br />
tõenäoliselt hoopis patsiendil, ning nende ülesleidmine nõuab kuulamist.<br />
Hea kuulamisoskus on keerukas kliiniline tehnika. See nõuab rohkem kui ainult<br />
küsimuste esitamist ja piisavalt kaua vaikimist, et patsiendi vastuseid kuulda.<br />
Raamatus „Making Patient Your Partner” arutlesid psühholoog Thomas Gordon<br />
ja kirurg Sterling Edwards, kuidas selline kvaliteetkuulamine on tõhusa arstiabi<br />
oluline osa*. Selle juurde kuulub ka empaatiline võime jälgida, et saaksite patsiendist<br />
õigesti aru, püüaksite ära mõistatada öeldu tähendusi – oskus, mida käsitleme<br />
üksikasjalikumalt 5. peatükis.<br />
* Gordon, T., & Edwards, WS (1995). Making the patsient your partner: Communication skills for doctors and other<br />
caregivers. Westport, CT: Auburn House.<br />
25
Change language