MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu

„AGA MA KASUTAN SEDA
MEETODIT IGA PÄEV…”
„MI meetod ei ole ju midagi uut. Ma teen nii iga päev.” See on meditsiinitöötajate
tavaline reaktsioon, kui neile esimest korda MI-d tutvustatakse. Ilmselt tulid nii
mõnedki 1. peatükis kirjeldatud põhimõtted teile tuttavad ette ning arvatavasti
meenusid teile ka mõned hiljutised konsultatsioonid, mis neile põhimõtetele vastasid.
Näiteks rääkis patsient käitumise muutmisest konstruktiivselt ja teie osa
vestluses ei nõudnud peaaegu mingit pingutust. Võib olla ei püüdnudki te üldse
veenda patsienti midagi muutma. Teie roll oli tagasihoidlikum, rohkem toetav.
Nagu kirjutas 17. sajandi prantsuse teadlane Blaise Pascal oma teoses „Mõtted”
(eesti keeles 1998 – toim): „Inimesi on üldiselt hõlpsam veenda põhjuste abil, mille
nad on ise avastanud, kui nende abil, mille on välja mõelnud keegi teine.” Tõepoolest,
muutusteks vajaliku motivatsiooni patsientidest endist esile toomine pole
ideena uus, nagu ka toetav lähenemine, mida me nimetame juhendamiseks. MI on
ehitatud just sellele alusele.
KOLM SUHTLEMISSTIILI
MI üks kõige silmatorkavam omadus on konsultatsiooni käigus tekkiv peaaegu
käegakatsutav tunne, et teie hoiak patsiendi suhtes on lahe ja konfliktivabam kui
tavaliselt. Nagu üks kolleeg kunagi ütles: „See meenutab rohkem tantsimist kui
maadlemist.” Tegemist pole üksnes patsiendi suhtumise ja käitumise peegeldusega,
vaid ka teie suhtumise eripäraga. Siin on tihe seos teie lähenemisega kogu
käitumise muutmise teemale. Vahetage oma stiili ja konsultatsioon tundub kohe
teistsugune.
Mõiste „stiil” sobib hästi kirjeldama seda patsientide aitamise strateegilist
lähenemisviisi. Suhtlemisstiil viitab meie raamatus suhtumisele patsientide aitamisse
ning sellele, kuidas te patsientidega räägite, mis omakorda iseloomustab
teie suhteid nendega. Erinevaid suhtlemisstiile kasutatakse erinevatel eesmärkidel.
Juhendav stiil tundub eriti sobivat keerukate käitumise muutmist puudutavate
vestluste puhul. Teised stiilid sobivad aga paremini mõnes muus olukorras.
Toome siin mõned konkreetsed näited.
Kujutage ette, et istute koos hea sõbrannaga ja räägite millestki, mis teda vaevab.
Ta ei suuda otsustada, kas jätkata suhet kellegagi, kellest ta on aastaid hoolinud.
Sellel otsusel oleksid kaugeleulatuvad tagajärjed. Kuidas te reageerite?
Üks võimalus on tähelepanelikult kuulata ja kaasa elada, kui ta oma lugu endast
välja valab, otsida võimalust olla kaastundlik ja toetav, samal ajal kui sõbranna
vaeb võimalusi, mida ta teha tahab. Kuulates ja püüdes tema läbielamisi mõista,
aitate tal oma tundeid sõnastada ja neis selgusele jõuda. Te ei anna talle vastuseid.
28