internet humor about stalin netinalju stalinist - Eesti Rahvaluule

Koostajalt
Žanrisuhteid ja stereotüüpe
Siin tuleb rääkida eelkõige tavalise anekdoodi ja nn. ajaloolise anekdoodi
erinevusest. See vahe (nagu ka narratiivse, vormelliku ja aforistliku nalja
vahe) ei ole eriti selge. Eestikeelses terminoloogias neid ei eristata üldse,
kuid muukeelseis terminoloogiates sageli eristatakse. Eesti keeles tähendab
anekdoot (viimasel ajal küll ka nali) kaasaegset lühikest humoristlikku juttu
või vormelit, mis põhimõtteliselt lõpeb puändiga – st. ligikaudu seesama
nähtus, mille tavanimetus inglise keeles on joke, saksa keeles der Witz ja
soomes vitsi.
See kaasaegne puändiga lühinali eristub ühest küljest vanemast folkloorsest
naljast, mille põhivormiks on pikem puändita narratiiv ja mille tüüpilisemad
alaliigid on kavalus- ja petmisnaljad, kilplasnaljad jm. rumalusnaljad
ning valetamis- ja fantaseerimisnaljad – need on lühimalt öeldes jutud, mis
figureerivad Aarne-ompsoni süsteemis koostatud rahvajuturegistrites ja
kannavad seal harilikult numbreid 1200 ja edasi. Neid tähistav termin on
eestis naljand, soomes kasku, saksas der Schwank, vene ja inglise keeles vist
eriterminit pole, Stith ompsonil (ompson 1964: 374) on vastava jutuklassi
määratluseks Jokes and anecdotes.
Teisalt hoitakse muid naljajutuliike vahel lahus nn. ajaloolistest anekdootidest.
Vene исторический анекдот on enam-vähem see, mis saksa die Anekdote
või inglise anecdote või vist ka soome anekdootti. Ajaloolised anekdoodid
on eriti vene traditsioonis hästi produktiivsed ja ka üsna palju uuritud (vt.
nt. Kurganov 1997; 2001; 2002; 2003). Ajalooline anekdoot on humoristlik
jutt mõne tuntud ajaloolise isiku kohta, mille põhjas kas on mingi tegelik
tõeseeme, või vähemalt jutt püüab jätta muljet, et on, ja seda ajaloolist isikut
näidatakse läbi nalja pigem positiivses kui negatiivses valguses.
Ajaloolise anekdoodi tuumaks on tihti mõni tuntud tegelase repliik,
reeglina vaimukus (Winston Churchillist või Bernard Shaw’st või Venes
Aleksandr Puškinist on selliseid jutte hästi palju). Ajalooline anekdoot ei
teki lihtsalt sellest, et naljas on mõni tegelane tähistatud mõne ajaloolise
isiku nimesildiga, kui nalja sisu ka selle tegelase “sotsiaalpsühholoogilisele
portreele” vastab. Näiteks Leonid Brežnevil oli oma elu lõpuaastail tõesti
kohutav skleroos ja ta luges paberilt paljut sellist, mida normaalsed inimesed
9