Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
100<br />
8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID<br />
Helikõrguse (pseudo)kahemõõtmeline loomus on tekitanud<br />
uurijates huvi psühholoogiliste mehhanismide vastu,<br />
millele tuginedes kuulajad meloodiaid oma teadvuses talletavad.<br />
Võiksime näiteks püstitada hüpoteesi, et heli krooma<br />
on lauluviiside meeldejätmisel primaarne tunnus, heli psühhofüüsiline<br />
kõrgus aga sekundaarne. Sel juhul võiksid meloodiad<br />
teadvuses olla esindatud kui kroomade jadad (nt Gustav Ernesaksa<br />
eesti lastemuusika klassikasse kuuluva “Rongisõidu”<br />
algus kujul do-re-mi-fa-sol-sol-sol). Kas informatsioonist kroomade<br />
jada kohta piisab lauluviiside äratundmiseks või läheb<br />
selleks tarvis teavet ka helide psühhofüüsilise kõrguse kohta,<br />
seda saab kontrollida lihtsa eksperimendi abil. Võtame mõnd<br />
meloodiat (nt “Rongisõitu”) kirjeldava kroomade jada ning<br />
paiskame meloodianoote esindavad kroomad helikõrgusalasse<br />
juhuslikult laiali: asetsegu näiteks do teises oktavis, re väikses,<br />
mi suures, fa esimeses oktavis jne. Ükski kuulaja tavaliselt<br />
esi mese või ka teise korraga niiviisi tekkivat helijada originaalmeloodiaga<br />
seostada ei suuda. Järelikult on hüpotees viiside<br />
salvestamisest teadvuses ainuüksi kroomade jada kujul osutunud<br />
vääraks. Teised uurimused on näidanud, et meloodiate<br />
meeldejätmise seisukohast näib nende kõige olulisemaks<br />
tunnu seks olevat hoopis kontuur – omamoodi meloodia “konspekt”.<br />
Selle moodustavad meloodia kõrvuti asetsevate helide<br />
vahel tekkivad intervallid, mis võivad olla kas tõusva või<br />
laskuva suunaga (või säilitada oma asukoha helireas). Tehtud<br />
katsed näi tavad, et kui mõnd meloodiat modifitseerida nii, et<br />
selle kon tuur säilib, ent muutub mõne üksiku intervalli suurus<br />
(nt tõusva kvardi asemel kõlab tõusev kvint), siis ei pruugi kuulajad<br />
selliseid muutusi alati märgata, samal ajal kui meloodia<br />
kontuuri muutused jäävad harva tähele panemata. 92<br />
Heli sagedusala on oma loomult pidev. Eestikeelses kõnes,<br />
92 Vt W. Croonen, Memory for melodic patterns. An investigation of<br />
sti mulus- and subject-related characteristics. A PhD thesis defended<br />
at the Eindhoven University of Technology, 1994