Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On leitud, et mõõdukas esinemisärevus võib mõjuda muusika esituse kvaliteedile pigem soodustavalt kui pärssivalt, kuid kui ärevus ületab teatud piiri ning väljub kontrolli alt, on sellel esituse kvaliteedile tavaliselt katastroofiline mõju. Seost esinemis ärevuse ja esituse kvaliteedi vahel saab kujutada tagurpidi U-kujulise graafikuna (vt joonis 4.1), kus optimaalne suhe ärevuse ja eduka soorituse vahel vastab U-tähe kumerusele. Kas liigse esinemisärevusega on võimalik võidelda ja seda ületada? Kindlasti on, kuigi universaalseid retsepte anda ei oska siin paraku vist mitte keegi. Lootus, et lavahirm tasapisi kaob muusiku professionaalse kogemuse kasvades, ei tarvitse alati täituda. Intervjuud muusikutega on näidanud, et lavahirmuga püütakse toime tulla laias laastus kahel moel: medika mentoossete ning kognitiiv-käitumuslike vahendite abil. Esimene moodus viitab lihtsamalt öeldes ravimite kasutamisele. Selleks otstarbeks kasutatavad ravimid jagunevad omakorda kaheks: rahustiteks ja nn beetablokaatoriteks. Arstid soovitavad üsna tungivalt püüda vältida rahustite (trankvilisaatorite) nagu vaalium, xanax jt tarbimist lavahirmuga võitlemisel, sest ühelt poolt võivad need aja jooksul kaotada oma mõju ning teiselt poolt tekitada patsiendil ravimisõltuvuse. Beetablokaatorite nime all tuntakse selliseid ravimeid, mis aeg lus tavad inimese füsioloogilisi mehhanisme, näiteks madaldavad südametegevuse kiirust ja/või vererõhku. Neid on arstide arvates ohutum kasutada kui rahusteid, kuigi ka siin ei maksaks unustada, et mis tahes ravimite võtmisega võivad organismi individuaalsest reaktsioonist tulenevalt kaasneda negatiivsed kõrvalmõjud. Seetõttu tuleks liigse esinemis ärevusega võitlemiseks soovitada eeskätt kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, mis püüab muusiku liigseid pingeid ja ärevust leeven dada probleemide teadvustamise ning nende nii-öelda lahtirääkimise abil. Muusika ja emotsioonide vahekorra uurimisel pakub väga tänuväärset ainet filmikunst, täpsemalt muusika kasutamine
4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID filmides. Filmis on muusikal harva iseseisvat tähendust – pigem on filmimuusika ülesandeks, kui kasutada majandusteooriast pärit analoogiat, toota filmile “lisaväärtust”: kriip sutada alla ekraanil toimuva poolt vaatajas vallandatud emotsionaalset reaktsiooni, viidata mingile teisele plaanile, mis ekraanil toimuvast tegevusest otseselt ei tulene, tekitada sidusust teineteisele vastanduvate naaberepisoodide vahel jpt. Tänapäeva heliloojatest on filmitegijate seas tavatult populaarseks osutunud Arvo Pärdi (sünd 1935) muusika. Hinnanguliselt võib filmide hulk, kus Pärdi muusikat on kasutatud, küündida sadadesse. 47 Juba nimetatud briti muusikateadlase Nicholas Cooki arvates on selle põhjuseks helilooja kasutatavate muu sika liste väljendusvahendite nappus, mis muudab selle muusika filmi sisust tulenevate lisa- ja kõrvaltähenduste jaoks erakordselt avatuks. 48 Näiteks Cannes’i filmifestivalil esimese dokumentaalfilmina 2004. aastal peapreemia võitnud Michael Moore’i teoses “Fahrenheit 9/11” on stseen, kus inimesed vaatavad terroristide poolt rünnatud pilvelõhkujate kokkuvarise mist Manhattanil New Yorgis, kusjuures operaator ei jäädvusta mitte purunevaid maju, vaid taevasse vaatavate inimeste nägusid, kes majade purunemist jälgivad. Selle taustaks kõlab Pärdi “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks”, mille peamiseks funktsiooniks on filmis kujutatava põhjal vallan dunud emotsioonide rõhutamine ja süvendamine. 49 47 Mõtlen siin eeskätt filme, kus kasutatakse Pärdi varem loodud teoseid. Selle kõrval on Pärt kirjutanud filmidele (peamiselt anima- ja doku mentaal filmidele) ka originaalmuusikat. 48 Vt J. <strong>Ross</strong>, “Nähtusi tuleb uurida seetõttu, et nad on olemas, mitte sellepärast, et nad on head või halvad.” Intervjuu muusikateadlase Nicholas Cookiga. Vikerkaar 2005, nr 3, lk 87–91. 49 Sootuks teistsugune on muusika funktsioon ühes stseenis Michael Haneke filmist “Klaveriõpetaja” (2001). (Filmi aluseks on austria kirjaniku Elfriede Jelineki 2004. aastal Nobeli auhinna saanud ja ka eesti keelde tõlgitud romaan: E. Jelinek, Klaveriõpetaja. Tlk L. Truus- Mittelmayr. Tartu, 2005.). Peategelane, Viini muusika akadeemia 61
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?