Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

7. MÄLUST JA MUUSIKAST
juures võrdlemisi pikk ning võib sümfoonia või ooperi puhul
ulatuda mitme tunnini.
Mõni aasta tagasi ilmus Massachusettsi Tehnikaülikooli
kirjas tuselt USA-s Bob Snyderi raamat pealkirjaga “Muusika ja
mälu”, 83 mis on kantud üpris huvitavast mõttest: et muusika
kirjeldamiseks kasutatavad struktuurid ja kategooriad ning
mälu kirjeldamiseks kasutatavad struktuurid ja kategooriad on
omavahel vastavuses. (Juri Lotman kirjutanuks siin võib-olla:
et muusika struktuur on inimmälu struktuuriga isomorfsetes
suhe tes.) See, et mälu saab (ja tuleb) jagada lühi- ja pikaajaliseks
mäluks, peaks olema üldiselt tuttav. Maailmakuulus
eesti päritolu mälu-uurija professor Endel Tulving (sünd
1927) on kirjutanud: “Nagu nimetused ise ütlevad, võimaldab
lühiajaline mälu reprodutseerida informatsiooni vahetult peale
selle tajumist; pikaajaline mälu tuleb mängu hiljem. William
James 84 nägi seda eristust oma “Psühholoogia printsiipides”
ette, viidates neile kui esmasele (primary) ja teisesele (secondary)
mälule. Esmane mälu oli Jamesi arvates teadvuse pikenduseks,
mis lubab tajuda asja peale seda, kui ta on kadunud
vaateväljast. Jamesi arvates ei ole see ehtne mälu. Tõelisel ehk
teisesel mälul on kaks tunnust, mis puuduvad esmasel mälul:
mäletatavad sündmused näivad kuuluvat minevikku ja nende
meenutamine on esile kutsutud sobivate ajendite (cues)
poolt.” 85
Snyder lisab Tulvingu jt poolt eristatud lühi- ja pikaajalisele
mälule veel kolmanda komponendi, kajamälu (echoic memory).
Ta määratleb seda kui “kuulmismälu esimest astet, mis
on suure mahutavusega, aistingulise iseloomuga ning milles
83 B. Snyder, Music and Memory: An Introduction. Cambridge; Lon don,
2000.
84 USA psühholoog, kes rajas 1875. aastal Harvardi ülikooli juurde psühholoogialaboratooriumi.
“Psühholoogia printsiibid” avaldati 1890.
aastal. J. R.
85 E. Tulving, Mälu. Tlk J. Allik. Tallinn, 2002, lk 38–39.
89