Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusika väärtustamist uurivate tööde seas peatume järgnevalt pisut põhjalikumalt uurimusel, mille objektiks on indiviidi nn tippelamused (peak experiences). Ilmselt on igaühe elus esinenud nii tugevaid emotsionaalseid kogemusi, et ta neid elu lõpuni ei unusta. Paljudel (tõenäoliselt enamikul) on nende tippelamuste seas ka selliseid, mis on seotud muusikaga. Mõni aeg tagasi tuli Uppsala ülikooli muusikapsühholoogia professorile Alf Gabrielssonile pähe mõte paluda inimesi kirjeldada vabas vormis kirjalikult oma muusikalisi tippelamusi. 43 Sama eks perimenti, millest võttis osa umbes poolsada küsitletavat, püüdsime hiljuti korrata ka Eestis. 44 Küsitletud jagunesid laias laastus kahte rühma – need, kelle kutsetegevus on seotud muusikaga, ja need, kelle suhe muusikaga on harrastuslikku laadi. Nimetame esimest rühma edaspidi tinglikult muusikuteks ja teist rühma mittemuusikuteks. Küsitletute seas oli eri soost, rahvusest ja eri vanuses inimesi. Nendelt saadud muu sika lise tippelamuse kirjelduse pikkus võis varieeruda paarist lausest kuni paari leheküljeni. Et küsitletud ei olnud oma elamuste kirjeldamisel mitte kui dagi piiratud, siis tuleb kirjelduste analüüsi alustada selle väljaselgitamisega, milliseid tippelamuste aspekte on kirjeldustes üldse vajalikuks peetud nimetada. Gabrielsson ja tema kolleegid Uppsalast on teinud ettepaneku analüüsida tippelamuste kirjeldusi seitsmest eri kategooriast lähtudes. Need oleksid järgmised: (1) füüsilised reaktsioonid, nt pisarad silmis või kananahk ihul; (2) erinevate tajumodaalsustega (kuulmine, nägemine jt) seotud kirjeldused, eeskätt muusikast (helidest) ene- 43 A. Gabrielsson, Emotions in strong experiences with music. Rmt-s: Music and Emotion: Theory and Research, lk 431–449. 44 Vt selle kohta lähemalt: H. Saare, Tugevad muusikalised elamused, nende kategoriseerimine ja seos isiksuseomadustega. (Bakalaureusetöö.) Tartu ülikooli psühholoogia osakond, 2005.
4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID sest lähtuvad, aga ka visuaalse tajuga suhestuvad tippelamuse aspektid, nt esitaja(te) välimus ja käitumine kontserdil; (3) tunnetuse üldise iseloomu muutumine, nt muusika kogemisel tekkivad mõtted, mälestused ja kujutluspildid; (4) muusika tekitatud emotsioonid; (5) eksistentsiaalsed (nt elu mõte), transtsendentaalsed ja religioossed kogemused; (6) uute isiksuslike ja sotsiaalsete aspektide kogemine (nt katarsis ehk sisemine kirgastumine); (7) muud, üldisemat laadi kogemused (nt situatsiooni ainulaadsus või selle sõnalisele kirjeldamisele allumatus). Üsna ootuspäraselt kirjeldavad muusikud ja mittemuusikud oma muusikalisi tippelamusi mõneti erinevalt. Kõige rohkem leidub mõlema rühma liikmete intervjuudes tajumise eri aspek tide ning muusika kuulamisel kogetud emotsioonidega seo tud kirjeldusi (2. ja 4. kategooria). Muusikutel mahub kõige sagedamini esinevate kategooriate esikolmikusse veel tunne tusega seotud 3. kategooria, mittemuusikutel aga füüsiliste reaktsioonidega seotud 1. kategooria (“pealaest jalatallani käisid pidevad külmavärinad”). Muusikute tippelamuste kirjeldustes on mittemuusikutega võrreldes palju enam tähele panekuid muusika struktuuri ja selle esituse iseloomu kohta (“elamuse garanteeris juba ainuüksi intonatsiooni puhtus, seda eriti topeltnootides”; silmas on peetud ilmselt viiuli või tšellomängu kuulamisel saadud elamust). Kaudselt kinnitavad küsitluse tulemused, et kuigi professionaalne tegelemine muusi kaga sugugi ei välista võimalust saada muusika kuulamisel suuri ja sügavaid elamusi (nagu võib-olla võiks arvata), on muusi kute suhe kuulatavasse sootuks teadvustatuma ise loomuga kui mittemuusikutel. Ent üks kõige olulisemaid muusikaliste tippelamuste uurimisel saadud tulemusi on järeldus, et muusika enese mõju 57
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 106 and 107:
106 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 108 and 109:
108 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?