Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
66<br />
5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA<br />
kõrgusega helide koosseisus leidub peale põhisageduse ka veel<br />
palju teisi, viimasest erineva sagedusega komponente, mida<br />
kutsutakse ülemhelideks ehk ülemtoonideks (vahel ka osahelideks<br />
ehk -toonideks). Kindla kõrgusega heli puhul on tema<br />
ülemtoonid põhisagedusega tavaliselt täisarvkordsetes suhetes.<br />
55 Näiteks väikese oktavi la koosseisus on lisaks põhitoonile<br />
sagedusega 220 Hz ülemhelid 2 × 220 = 440 Hz, 3 × 220<br />
= 660 Hz, 4 × 220 = 880 Hz ja nii edasi. Teoreetiliselt on<br />
ülem helide rida lõpmatu, ent muusikaga seoses tekib harva<br />
vaja dus rääkida osahelidest suurema järjekorranumbriga kui<br />
kuusteist. Vahemik esimesest osahelist ehk põhitoonist kuni<br />
kuue teistkümnenda osahelini hõlmab kokku neli oktavit.<br />
Tuleb veel märkida, et heli sageduskomponentide numeratsioon<br />
sõltub sellest, kas neid hakata altpoolt ülespoole lugema<br />
põhitoonist või sellele järgnevast komponendist alates. Sagedus<br />
komponentide jada 100-200-300 Hz võib ühel juhul nimetada<br />
esimeseks, teiseks ja kolmandaks osaheliks (kusjuures esimene<br />
osaheli vastab põhitoonile), teisel juhul aga põhitooniks<br />
ning vastavalt selle esimeseks ja teiseks ülemheliks.<br />
Traditsiooniliselt on ülemhelide rolli muusikas seostatud<br />
eelkõige heli tämbriga. Kaasaegse psühhoakustika rajaja Hermann<br />
von Helmholtzi ettekujutuse järgi sõltub heli tämbri<br />
iseloom ülemhelide vahekorrast üksteisega heli spektris. 56<br />
Sellest, millised ülemhelid spektris on tugevad, millised aga<br />
nõrgad, tulenevad Helmholtzi arvates helide tämbrilised erinevused<br />
– miks kuulaja tajub viiuli heli klarneti helist erinevalt.<br />
Alles 20. sajandil on selgunud, et peale ülemhelide vahekorra<br />
avaldab tämbrile vähemalt sama suurt või isegi suure mat<br />
mõju heli muutumine ajas. Siin peetakse silmas eeskätt<br />
55 Osahelisid leidub muidugi ka nende helide koosseisus, millel kindlat<br />
kõrgust pole (näiteks enamiku löökpillide poolt tekitatud helid), ent<br />
sel juhul ei pea osahelid olema põhitooniga täisarvkordsetes suhetes.<br />
56 H. v. Helmholtz, Die Lehre von den Tonempfindungen als physiologische<br />
Grundlage für die Theorie der Musik. Braunschweig, 1863.
Change language