Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1. Ei ole selge, mil määral on muusika puhul üldse tegemist kommu nikatsiooniga. Jean-Jacques Nattiez on juhtinud tähele panu sellele, et sõnumi tähendust ei tarvitse adressaat tingimata sõnumist välja lugeda, vaid võib ise sõnumile omis tada hoopiski uue, idiosünkraatilise tähenduse. Nattiez toob näiteks Noam Chomsky generatiivsest grammatikast pärit mõttetud laused, st grammatilised konstruktsioonid, mis on küll lauseehituslikult korrektsed, kuid millel puudub tähendus – nagu lause “Schenkeri-analüüsijad on muusikateaduse jaoks sama tähtsad nagu lillepotid Londoni linnale.” 71 Nattiez kirjutab selle kohta: “Mis tahes reaalsele lausungile saab omistada tähenduse, ja mitte ainult ühe tähenduse, vaid mitu. Mingi teksti tähendus, või täpsemalt, tähenduste parv, ei tarvitse sisal duda lähetaja poolt teele läkitatud sõnumis, mida “saaja” peaks dešifreerima. Pigem võib tähenduseks pidada teatud kindlale vormile terve tõlgenduste võrgu konstruktiivset rakenda mist. Teiste sõnadega, tähendus tekib rakendamise käigus. Rakendamine teostatakse (paljudel juhtudel) [sõnumi] autori poolt, teistel juhtudel “saaja” või “saajate” poolt, kolmandatel juhtudel autori ja “saaja(te)” poolt ühiselt. Me ei saa aga mitte kunagi kindlad olla, et tõlgenduste võrgud on kõigi tegevusest osa võtvate isikute jaoks kattuvad” (originaali esiletõstud – J. R.). 72 Ettekujutust muusikast kui millestki, mis sõnumit edasi ei kanna, vaid pigem stimuleerib kuulajat mingitele struk tuuridele tähendust omistama (nagu Nattiez eespool kirjeldas), on võima lik jälgida näiteks 20. sajandi teise poole muusikaesteetikas. Kui tuntud USA helilooja John Cage 1980. aastatel külastas Soomet, siis andis ta kontserdi ühes väikeses maakirikus. Enne kontserdi algust käis Cage metsas ja tõi kirikusse mitu sületäit kuivanud oksi. Kontsert ise seisnes selles, et 71 Vt J.-J. Nattiez, Music and Discourse: Toward a Semiology of Music. Trans. by C. Abbate. Princeton, 1990, lk 10. 72 Sealsamas, lk 11.
6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Cage asus vaikselt kuulava publiku ees kirikus neid oksi katki murdma (mis osas muusikaavalikkusest nördimust tekitas). On raske ette kujutada, nagu võinuks Cage’i tegevus eneses kät keda mingit heliloojapoolset sõnumit kuulajale – pigem nägi Cage oma eesmärki tingimuste loomises, et kuulajad võiksid aktiivselt tegelda idiosünkraatiliste tähenduste loomi sega mingi vormi, praegusel juhul siis okste murdmisel tekkivate helide suhtes. 2. Adressandi ehk sõnumi lähetaja roll muusikas ei ole kuigi selgesti määratletav. Lääne süvamuusikatraditsioonis peetakse muusikateose all silmas enamasti partituuri. Partituuri on loonud helilooja ning see tuleb interpreedi või interpreetide rühma – ansambli või orkestri – poolt esituse käigus teisendada helideks. Partituur on pillimehe jaoks justkui konspekt, mille järgi muusikateos tuleb iga kord uuesti taasluua. On selge, et pillimehe roll muusikateose kujunemises pole vähem oluline kui heliloojal. Kui partituurisse kätketud sisu esitada mehaaniliselt, ilma interpreedi omapoolse panuseta, on tulemus muusikaliselt nigel. Sellise esituse näiteks sobib leierkast või ka vanemat tüüpi mobiiltelefoni helinat asendavad lauluviisid, kus noodi kiri teisendatakse heliks ilma interpreedi panuseta sellesse. Mitmed rahvamuusikateadlased on Lääne muusika kultuurile iseloomulikku helilooja ja interpreedi vahelist rollijaotust tõlgendanud pigem kui anomaaliat ja mitte kui reeglit. Bruno Nettl on kirjutanud: “Kui arvesse võtta, et kõigis ühiskondades kandub muusika kas täielikult või osaliselt edasi suulisel teel, kujutab Lääne klassikaline muusikakultuur endast tõsist kõrvale kaldumist normist.” 73 Tõepoolest, lõviosa kogu maailma rahva- ja levimuusikast ei noodistata. Lääne kultuuri levimuusi kas on tavaline, et noodikirjas esitatakse vaid meloodia, 73 B. Nettl, The Study of Ethnomusicology. Twenty-nine Issues and Con cepts. Urbana; Chicago, 1983, lk 65. 81
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
28 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 30 and 31: 30 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 32 and 33: 32 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 130 and 131:
130 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?