Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL ilu ja omapära, viise aga põlatud vaesteks ja monotoonseteks. Sellele etteheitele oleks tänapäeva seisukohast vähemalt kaks vastuväidet. Esiteks, Leonard Meyeri mõtte kohaselt ei saagi laulmisel ühekorraga nii tekst kui viis olla võrdselt komplitseeritud, sest muidu oleks töötlemist vajava informatsiooni hulk kuulaja jaoks liiga suur ning viimane ei suudaks selle üles andega tõenäoliselt korralikult hakkama saada. Kui regivärsilise laulu puhul on tõepoolest tähtsuselt esikohal tekst, siis näiteks barokkooperites ühel ja samal vokaalil lauldavates koloratuurides on peatähtis meloodia ning tekst kannab endas vähe või üldse mitte olulisi tähendusi. Teiseks, 20. sajandi lõpukümnenditel Läänes laialdaselt levinud nn uuslihtsas muusi kas võivad esteetiliselt kaalukaks saada lühikesed meloodi lised motiivid ja nende kordamine, just nii nagu see toimub ka regivärsilises rahvalaulus. Suurt osa Veljo Tormise (sünd 1930) muusikast võibki vaadelda kui regivärsilisest rahva laulust pärit materjali paigutamist uuslihtsuse esteetika konteksti ning sel juhul ei hakka vanemate rahvalaulude meloodiaid iseloomustav monotoonsus ja pidevad kordused ilm nema mitte puuduse, vaid voorusena, mis paigutab selle muusika kokkuvõttes täiesti uuele esteetilisele tasandile. Vanema rahvalaulu akustilist struktuuri analüüsima hakates peab kohe möönma, et keskne koht regilaulu helide ja nendevaheliste suhete kujundajana kõrvuti helikõrgusega on kestusel ehk vältusel. Kestuse osa on ühtviisi oluline nii eestikeelse teksti, viisi kui ka värsi mõõdu seisukohalt. Foneetika õpetab meile, et eesti keeles saab teatud juhudel kahe sõna tähendust või grammatilist vormi teineteisest eristada pelgalt kõneüksuste – häälikute, silpide või silbi järgnevuste – kestuse põhjal, ilma et nende sõnade häälikulises koosseisus oleks mingisuguseid erinevusi. Kõneüksuse kestusel võib sealjuures olla kolm erinevat väärtust, mis võimaldab meil rääkida kas sõnade esimesest, teisest ja kolmandast vältest või vasta valt häälikute lühikesest, pikast ja ülipikast kestusest. Esitatud
10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL väiteid sobivad illustreerima sõnakolmikud sada, saada (käskiv kõneviis sõnast saatma) ja saada (saama da-tegusõna) või siis kabi, kapi ja kappi (kaks viimast vastavalt omastav ja osastav kääne sõnast kapp). Mõlemad sõna kolmi kud on häälikuliselt samad ning sõnade tähendus- või vormi erinevused tulenevad neis peamiselt ühe hääliku, esimesel juhul /a/ ja teisel puhul /p/ (või /b/) pikkuse muutumisest. (Siin peab tähelepanu juhtima, et foneetiliselt on eesti keeles /b/ ja /p/ puhul tegemist ühe ja sellesama häälikuga: /b/-d kasutatakse kirjas lühikese ning /p/-d pika (ja ülipika) helitu sulg hääliku tähistamiseks, kuid häälikuliselt /b/ /p/-st ei erine.) 106 Eesti keeles kasutatakse häälikute kestuserinevusi üsna palju ning peale lühikese, pika ja ülipika kestuse võime rääkida veel mõnest teisestki gradatsioonist (näiteks poolpikast häälikust). Seetõttu on foneetikud püüdnud kestuse varieerumise süsteemi kirjeldamist veidi lihtsustada. Üks võimalus selleks on viia väldete vaheliste erinevuste käsitlus hääliku ja silbi tase melt kahe silbi järgnevuse ehk kõnetakti tasemele. Et eesti keeles langeb rõhk harilikult sõna esimesele silbile, siis oleks väldete kirjeldamise jaoks kõnetakti tasemel oluline sõna esi mese ja teise silbi kestuste suhe teineteisega. 107 Seda vahe korda on mitmed uurijad, eeskätt Ilse Lehiste (sünd 1922), iseloomustanud esimeses vältes sõnade puhul suhtega 2:3 (sada, kabi), teises vältes sõnade puhul 3:2 (saada kui 106 Nt inglise keeles on lugu teistsugune: sõnade bill (arve; seadus) ja pill (tablett) algushäälikud erinevad teineteisest, esimeses sõnas on see heliline ja teises helitu. Eestikeelsete sõnade buss ja puss hääldus peaks olema ühesugune; kui ta seda ei ole (kui keegi peaks hääldama sõna buss alustavat sulghäälikut helilisena), võib kahtlustada mõne teise (tõenäoliselt inglise) keele mõju kõnelejale. 107 Et sõnades peale pearõhu esinevad ka kaasrõhud, siis on tihti võimalik kõnetaktile tuginevat väldete analüüsi rakendada ka esimesest ja teisest silbist kaugemate silpide puhul. Nt sõna mil-les-se-gi võib foneetiliselt vaadelda kui kahe kõnetakti järgnevust, esimene takt (mil-les) teises vältes ja teine takt (se-gi) esimeses vältes. 123
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 124 and 125: 124 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 172 and 173:
172 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?