Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

144 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” Nüüd aga tahaksin eesti lugejale veidi lähemalt tutvustada mõne Adorno 1961.–1962. õppeaastal Frankfurdi ülikoolis peetud loengu sisu. 126 Esimene paradoks näib peituvat juba peal kirjas “Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse. Kaksteist teoreetilist loengut”, kuhu on kätketud sõnaühend “teoreetiline muusikasotsioloogia”. Eestis on sotsioloogiat harjutud pidama üldiselt pigem empiiriliseks teaduseks: eeldatakse, et sotsioloogilise teooria aluseks on uuritava populatsiooni või selle valimi seas läbi viidud küsitluse tulemused. 127 Adorno ükskõiksusest empiirilise uurimismeetodi vastu oli juba juttu. Ka “Sissejuhatuses muusikasotsioloogiasse” deklareerib ta kohe ja ühemõtteliselt, et “otseste küsimuste abil ei ole võimalik uuri da teoreetiliselt postuleeritavaid … sotsiaalse diferentseerituse või avaliku arvamuse kihistusi, dirigendi ja orkestri sotsiaalse psühholoogia teadvustamata faktoreid. Seda takistab nii nende verbaliseerimise probleem kui ka [nimetatud probleemidele iseloomulik] afektiivne värving” (lk 9). Adorno teo reetiline muusikasotsioloogia on seetõttu oma olemuselt paljuski spekulatiivne ja introspektiivne, kuigi faktid, millele Adorno toetub, on arusaadavalt pärit Lääne-Euroopa ja Põhja- Ameerika tegelikkusest. Esimene loeng kannab pealkirja “Muusikasse suhtumise tüübid” ja tegemist on teravmeelse katsega liigitada süva muusika 126 Ma ei vaatle siin siiski kronoloogilises järjekorras kõiki kahtteist loengut, vaid keskendun nendele, mille sisu on minus sügavamat huvi äratanud. Eesti keelde on tõlgitud üheteistkümnes loeng pealkirjaga “Modernism”: Teater. Muusika. Kino, 2003, nr 3 ja 4 (tlk E. Jaanson). Adorno muusikasotsioloogia-alast peateost “Moodsa muusika filosoofia” olen püüdnud käsitleda artiklis: J. Ross, Theodor Ador nost ja tema “Moodsa muusika filosoofiast”. Akadeemia 1993, nr 6, lk 1166–1177. 127 Eesti Entsüklopeedia määratluse järgi eristub sotsioloogia filosoofiast 19. sajandi keskel ning empiirilised meetodid hakkavad sotsio loogiasse tungima alates 1920. aastatest. Vt artiklit “sotsioloogia” EE 8. köitest (Tallinn, 1995, lk 611).
11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE” publikut. Seepärast refereerin-tsiteerin seda pike malt. Adorno eristab kuulajate seas seitse iseloomulikku tüüpi (esiletõstud tekstis pärinevad minult). “Esimest kuulaja tüüpi – eksperti – saab määratleda täiesti adekvaatse muusikakuulamise kaudu. Ekspert … annab enesele igal hetkel aru sellest, mida ta kuuleb.” Eksperdi kri teeriumiks võiks olla näiteks see, kas ta pärast esimest kuula mist suudab määrata Weberni Keelpillitrio koostisosi. “Eks perte leidub tänapäeval peamiselt professionaalsete muusikute hulgas, kuigi kõik nendest pole sugugi eksperdid” (lk 13). “Hea kuulaja nagu ekspertki suudab omavahel seostada muusika üksikelemente ja teha muusikateoste kohta pädevaid otsustusi. Kuid hea kuulaja ei tunneta muusikateost kui struktuurset tervikut. Tema suhe muusikasse on sarnane inimese suhtega oma emakeelde, mida vallatakse ilma oluliste teadmisteta selle grammatikast või süntaksist. Seda laadi kuulajate tekkimiseks on vaja piisavalt homogeense muusikakultuuri olemasolu, nagu võis täheldada kuni 19. sajandini Euroopa õu kondades. “Võib oletada, et häid kuulajaid jääb tänapäeval järjest vähemaks …, kui nad isegi pole juba päris kadunud” (lk 15). Kolmas tüüp – haritud kuulaja – kuulab palju muusikat, austab muusikat kui kultuurisaavutust, on hästi informeeritud ja ostab heliplaate. Kuid vahetut suhet muusikaga ja muusikalise struktuuri tajumise võimet asendavad haritud kuulajal muusika kohta käivad teadmised, eriti mis puudutab interpreetide elulugusid ja nende võrdlust üksteisega. “Niisugune kuulaja tunneb küll hästi muusikaliteratuuri, kuid see väljendub tihti vaid oskuses vilistada meeldejäävaid teemasid populaarsetest teostest.” Arvult pole selliseid kuulajaid veel palju, isegi vanade muusikaliste traditsioonidega maades nagu Saksamaa või Austria, kuid nende roll muusikaelu kujundamisel on otsustav. Nemad moodustavad Salzburgi ja Bayreuthi festivalide publiku ning kuuluvad ka komisjonidesse, mis otsustavad kontserdirepertuaari üle (lk 15–16). 145
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?