Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHATUS MUUSIKASOTSIOLOOGIASSE”<br />
publikut. Seepärast refereerin-tsiteerin seda pike malt. Adorno<br />
eristab kuulajate seas seitse iseloomulikku tüüpi (esiletõstud<br />
tekstis pärinevad minult).<br />
“Esimest kuulaja tüüpi – eksperti – saab määratleda täiesti<br />
adekvaatse muusikakuulamise kaudu. Ekspert … annab enesele<br />
igal hetkel aru sellest, mida ta kuuleb.” Eksperdi kri teeriumiks<br />
võiks olla näiteks see, kas ta pärast esimest kuula mist<br />
suudab määrata Weberni Keelpillitrio koostisosi. “Eks perte<br />
leidub tänapäeval peamiselt professionaalsete muusikute<br />
hulgas, kuigi kõik nendest pole sugugi eksperdid” (lk 13).<br />
“Hea kuulaja nagu ekspertki suudab omavahel seostada<br />
muusika üksikelemente ja teha muusikateoste kohta pädevaid<br />
otsustusi. Kuid hea kuulaja ei tunneta muusikateost kui struktuurset<br />
tervikut. Tema suhe muusikasse on sarnane inimese<br />
suhtega oma emakeelde, mida vallatakse ilma oluliste teadmisteta<br />
selle grammatikast või süntaksist. Seda laadi kuulajate<br />
tekkimiseks on vaja piisavalt homogeense muusikakultuuri<br />
olemasolu, nagu võis täheldada kuni 19. sajandini Euroopa<br />
õu kondades. “Võib oletada, et häid kuulajaid jääb tänapäeval<br />
järjest vähemaks …, kui nad isegi pole juba päris kadunud” (lk<br />
15).<br />
Kolmas tüüp – haritud kuulaja – kuulab palju muusikat,<br />
austab muusikat kui kultuurisaavutust, on hästi informeeritud<br />
ja ostab heliplaate. Kuid vahetut suhet muusikaga ja muusikalise<br />
struktuuri tajumise võimet asendavad haritud kuulajal<br />
muusika kohta käivad teadmised, eriti mis puudutab interpreetide<br />
elulugusid ja nende võrdlust üksteisega. “Niisugune<br />
kuulaja tunneb küll hästi muusikaliteratuuri, kuid see väljendub<br />
tihti vaid oskuses vilistada meeldejäävaid teemasid populaarsetest<br />
teostest.” Arvult pole selliseid kuulajaid veel palju,<br />
isegi vanade muusikaliste traditsioonidega maades nagu Saksamaa<br />
või Austria, kuid nende roll muusikaelu kujundamisel<br />
on otsustav. Nemad moodustavad Salzburgi ja Bayreuthi festivalide<br />
publiku ning kuuluvad ka komisjonidesse, mis otsustavad<br />
kontserdirepertuaari üle (lk 15–16).<br />
145