Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
32<br />
2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAST SUHTEST MUUSIKATEOSESSE<br />
teadvustama helistiku muutusi keskelt läbi ühe minuti pikkuse<br />
muusikalõigu jooksul ning järelikult peaks talle olema üks kõik,<br />
kas teos on tonaalselt suletud (st lõpeb samas helis tikus, kus<br />
ta algaski) või mitte. 28<br />
Ometigi leidub mitmeid kaalutlusi, miks tajupsühholoogias<br />
saadud tulemusi ei maksaks muusika puhul ülemäära absoluutsena<br />
võtta. Kõigepealt see juba kord nimetatud publiku<br />
heterogeensus. Kui ka ühe rühma kuulajate puhul võib mingi<br />
tulemus olla negatiivne, ei tähenda see tingimata, et mõne<br />
teise, olgugi et võib-olla väiksemaarvulise seltskonna puhul ei<br />
võiks sama tulemus olla positiivne. Mõned inimesed võivad<br />
tänu oma muusikalisele andekusele ja/või koolitusele olla<br />
suute lised tohutult palju enamaks kui teised. Edasi, tähelepanuväärset<br />
osa muusika mõjust kuulajale ei tarvitse inimene<br />
teadvustada. Rein Laul kirjutab: “Teatud muusikaliste väljendus<br />
vahendite toime … jääb esimesel pilgul anonüümseks … ja<br />
ühes sellega suunatakse see kuulaja psüühika alateadvuslikele<br />
kihistustele.” 29 Ning lõpuks võib muusikalist mõtlemist suu nata<br />
ka immanentne, reaalsusega suhteliselt lõdvalt seotud loogika.<br />
Ühes jutuajamises <strong>Jaan</strong> Soonvaldi heliridade teooria üle on<br />
Mart Humal kord märkinud, et kui tugineda muusika analüüsi<br />
teooriale, võiks Soonvaldi teooriat põhjendada taju mehhanisme<br />
täiesti kõrvale jättes ning lähtudes ainuüksi selle teooria<br />
loogilisest ehitusest ja tema sobivusest muusikateaduse konteks<br />
tiga. Sama väidab ka Nicholas Cook: “Olgugi et muu sikateose<br />
helistikuline struktuur ei tarvitse iseenesest olla teadvustatav,<br />
võib tal olla oluline tähtsus teose struktuuri kujundamise<br />
seisukohalt. Arvatakse, et tonaalse muusika teoo riat<br />
28<br />
N. Cook, The perception of large-scale tonal closure. Music Perception<br />
1987, nr 5, lk 197–206. Samalt autorilt on eesti keelde tõlgitud<br />
raamat “Muusika. Kujutlus. Kultuur” (Tallinn, 2005; orig. 1990,<br />
Music, Imagination, and Culture).<br />
29<br />
Р. Лаул, Мотив и музыкальное формообразование. Leningrad, 1987,<br />
lk 76.