Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2<br />
HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAST<br />
SUHTEST MUUSIKATEOSESSE 18<br />
Mäletan hästi ühe tuttava hämmeldust, kui kord<br />
vestluses tuli juttu, et muusikaline lavateos (rääkisime<br />
küllap ooperist) liigendub tavaliselt arvukateks<br />
väiksemateks omaette “tükkideks”, mida kõlbab ka üksikult<br />
ette kanda. Mu vestluspartner, muide üldsegi mitte ilma muusi<br />
kalise kogemuseta inimene, polnud kuulmise järgi osanud<br />
seesuguse liigenduse võimalikkust märgata.<br />
Kirjeldatud vahejuhtum peaks hästi peegeldama ka helilooja<br />
ja kuulaja erinevat suhet muusikateosesse. Võiks isegi<br />
öelda, et nende vahel haigutab lõhe, mida sajaprotsendiliselt<br />
ületada ei õnnestu vist kunagi. Kui tahaksime maailma asjade<br />
suhtes omaks võtta kunagi levinud tehnokraatliku hoiaku, siis<br />
ütleksime, et muusika kuulamisel on tegu kommunikatsiooniprotsessiga,<br />
kus informatsiooni andjat – heliloojat – ja selle<br />
saajat – kuulajat – ühendavas sidekanalis on lekk. Humanitaarse<br />
mõtteviisi jaoks tundub muusikakuulamise taandamine<br />
pelgale infovahetusele maailmapildi vaesestamisena, ja kindlasti<br />
õigusega. Muidugi on helilooja tegevus informatsiooni<br />
edastamisega võrreldes tohutult paljutahulisem ning teinekord<br />
tekib kahtlus, kas see üldse ongi suunatud eelkõige kuulajale:<br />
meenutagem kas või Johann Sebastian Bachi “Fuugakunsti”<br />
18 Tekst on pisut teisel kujul varem ilmunud artiklina: J. <strong>Ross</strong>, Helilooja<br />
ja kuulaja erinevast suhtest muusikateosesse. Akadeemia 1990, nr 6,<br />
lk 1149–1157.<br />
25