Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii palju, et neid siin üles lugema hakata vist ei tasuks. Mui dugi leidub sellestki reeglist üksikuid erandeid – ooperiliteratuuri klassikast näiteks Mussorgski “Boriss Godunov”. Selle ooperi keskmes on armastuse asemel võim, mis teatavasti suudab samuti inimestes tekitada tugevaid emotsioone. Et võimumängud iseloomustavad traditsioonilises ühiskonnas pigem mehi kui naisi, siis võib ooperi süžee rajamisel võimule tekkida raskusi naispeategelaste lülitamisega tegevusse (nagu me “Boriss Godunovi” puhul ka näeme). Nii saame teha kogemusel põhineva järelduse, et muusika funktsioonid kultuuris peavad olema mingil moel seotud inimeste emotsioonidega. Tulles tagasi muusika ja keele teatava paralleelsuse juurde, võiks nüüd küsida: kui keele, seal - hulgas kõne ülesandeks on informatsiooni vahendamine inimeste seas, kas tohime siis oletada, et analoogia põhjal kõnega on muusika ülesandeks emotsioonide vahendamine ühiskonnas ühelt indiviidilt teisele? Ilmselt mitte, sest emotsioone ei iseloomusta niivõrd mitte nende edasikandumine ühelt indiviidilt teisele (kuigi ka see pole võimatu; nt ühe inimese rõõm või kurbus võib tahtmatult nakatada ka teist), vaid nende kogemine. Teiste sõnadega, kui küsida, kas muusika otstarbeks on emotsioone edasi anda või neid muusika kuulajas tekitada (ehk indutseerida), siis õigemana kahest vastusest tundub teine. Postulaati muusika võimest emotsioone tekitada on liht sam siduda ka nende esteetiliste teooriatega, mis eitavad muusikas niisugust laadi konkreetse sisu olemasolu, nagu sellest saab rääkida näiteks kirjandusteoste ja figuraalse kujutava kunsti puhul. Nn puhta muusika teooria pooldajatest on Lääne kultuuris ilmselt kõige enam tuntud kriitik Eduard Hanslicki (1825–1904) ja helilooja Igor Stravinski (1882– 1971) seisukohad. 38 38 Hanslicki vaateid tuntakse peamiselt tema raamatu “Muusikaliselt ilusast” põhjal: Vt E. Hanslick, Vom Musikalisch-Schönen. Ein Beitrag zur Revision der Ästhetik der Tonkunst. Leipzig, 1891. Stra vinski
4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusika ja inimese emotsioonide vahelise tiheda seose puhul on õieti üllatav, kui vähe on seda teemat teaduses käsitletud. Osalt võib niisugust olukorda seletada raskustega, mis tekivad, kui püüda psühholoogias (mille pärusmaaks peaks muu hulgas olema emotsioonide uurimine) välja arendatud teoreetilisi kategooriaid laiendada muusika ja emotsioonide vahe korrale. Illustreerigem seda lihtsa näite abil. Psühho loogilises emotsiooniteoorias on tavaks eristada vähemalt nelja nn põhiemotsiooni, milleks on rõõm, kurbus, viha ja hirm, vahel lisatakse sellesse ritta viienda elemendina ka vastikus. Selle loet elu puhul torkab esmalt silma, et viiest neli – kurbus, viha, hirm ja vastikus – on negatiivse märgiga ning ainult üks – rõõm – positiivsega. Samas on selge, et muusikaga tegelema (üks kõik kas seda esitama või kuulama) motiveerib inimesi ilmselt kõige sagedamini just rõõm, mida see tegevus suudab ini mestele pakkuda. 39 Oleks raske vastu vaielda väitele, et muu sika suudab kuulajates tekitada nii rõõmu kui kurbust (ja mõ nede uurijate arvates neid emotsioone ka sisaldada: eri ajastute muusikast võib leida näiteid, kus üks või teine vormiosa on juba oma määratluselt kindla emotsionaalse sisuga; vrd nt missa erinevaid osi). Ent psühholoogiast tuntud ülejäänud põhi emotsioone – viha, hirmu ja vastikust – oleks muusikaga seostada üsna keerukas. Kes hakkaks vabatahtlikult tegelema muusikaga, mis äratab temas viha, hirmu või vastikust? Siit näeme, et nn põhiemotsioonide rakendamisega muusika ja pidas pärast Euroopast lahkumist sarja loenguid Harvardi ülikoolis, mis on samuti avaldatud raamatuna: I. Stravinsky, Poetics of Music in the Form of Six Lessons. Cambridge, 1947. 39 Siin on võib-olla kohane meenutada tuntud ameerika dirigendi ja helilooja Leonard Bernsteini (1918–1990) iseloomuliku pealkirjaga populaarset raamat, mis on tõlgitud ka eesti keelde: L. Bernstein, Rõõm muusikast. Tlk V. Ojamaa. Tallinn, 1982. Või ka kunagi ameerika etnomusikoloogide jututoast meelde jäänud ütlust: “Pole kunagi juhtunud kohtama muusikut, kes oleks oma elukutsevalikut kahetsenud” (Never met a musician who regretted being one). 51
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?