Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

108 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID kindlasti kuulub), sest suured intervallid lõhuvad kuulaja ettekujutust meloodiast kui selle koostishelide lineaarsest kulgemisest ning võivad teatud juhtudel viia muusika tajumiseni mitmehäälsena (nn pseudo polüfoonia) ka siis, kui objektiivselt võttes mitmehäälsusest rääkida ei saa. Samuti on lauljal suurt septimit vokaal tehni liselt suhteliselt keeruline esitada. Leonard Meyer on kirju tanud meloodilistest arhetüüpidest, mille hulka kuulub ka nn gap-fill melody. See arhetüüp viitab harmoonia- ja polüfooniakursustest tuttavale reeglile, et hüpe meloodias ühes suunas (alla või üles) tuleb tasakaalustada astmelise liikumisega vastassuunas. Verdi aga kõnealuse meloodia puhul seda reeglit ei rakenda, sest tõusvale suurele septimile järgnev inter vall on uuesti tõusev väike sekund. Miks see nii on? Vastust aitavad leida eespool vaadeldud funktsionaalsed suhted laadi erinevate astmete vahel. Tõusva meloodilise suure septimi teine koostisheli on funktsionaalselt laadi VII aste ehk juhttoon, mille kõige loomulikumaks liikumissuunaks on tema lahenemine I astmel asuvasse toonikasse ehk pool tooni ülespoole (mida see heli Verdi meloodias teebki). Niisiis kogeb kuulaja selle tillukese muusikalise fragmendi jooksul kokkupõrget muusika loogilise arengu kahe teineteist välistava sea dus pärasuse vahel – esiteks vajadus tasakaalustada suurt meloodilist hüpet vastassuunalise liikumisega ning teiseks vajadus juhttooni lahendamiseks toonikasse – ning see kokkupõrge saab laheneda vaid ühe printsiibi kasuks (teiste sõnadega, kompromiss nende vahel ei ole saavutatav). Võimalik, et just niisugune konflikt muudab selle meloodia muusikaliselt intrigeerivaks, võimaldab kuulajal täita meloodia adekvaatse emotsionaalse sisuga (tegemist on ooperi kõrgpunktiga, kus Aida ja Radames on elusalt koopasse kinni müüritud ja määra - tud hukkumisele) ning kokkuvõttes võib kvaliteetse esituse korral tagada kuulajale tugeva ja püsiva elamuse.
9 TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID Tämber on üks neljast omadusest, mis koos valjuse, vältuse ja kõrgusega aitavad helisid üksteisest eristada. Kui valjust, vältust ja kõrgust pidada heli subjek tiivseteks psühholoogilisteks omadusteks, siis pole kuigi keeruline osutada ka heli objektiivsetele füüsikalistele omadustele, mis nende subjektiivsete omadustega korreleeruvad. Heli kõrguse vasteks on võnkesagedus (mida suurem sagedus, seda kõrgem heli), heli valjuse vasteks intensiivsus, mis seostub võnke amplituudiga (mida suurem amplituud, seda valjem heli), ning heli vältuse vasteks selle objektiivne, ajaühikutes mõõdetav kestus (nt metronoomi näit MM = 60 tähendab seda, et ühte minutisse peab mahtuma 60 lööki, mis ühe löögi kestuseks teeb ühe sekundi). Tämbriga on asi keerulisem, sest praeguste teadmiste juures pole võimalik osutada mingile ühele heli objek tiivsele omadusele, mis selle subjektiivse omadusega seos tuks. Seetõttu kasutatakse täpsuse huvides tämbri määratle misel vahel nn prügikastidefinitsiooni: kaks heli erinevad teineteisest tämbri poolest siis, kui nad on ühesuguse kõrguse, ühesuguse vältuse ja ühesuguse valjusega, ent sellest hoolimata siiski erinevad. Niisuguse definitsiooni järgi ongi see “miski”, mis kaht muidu teineteisega sarnast heli eristab, just tämber, aga kogu oma välise korrektsuse juures ei ütle see definitsioon meile tämbri olemuse kohta tegelikult paraku mitte midagi. Alates Hermann von Helmholtzi töödest 19. sajandi keskpaigas on helidevahelise tämbrierinevuse peamiseks objektiivseks põhjuseks peetud erinevusi helide spektris. Spekter on 109
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?