Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA Kõrilaulu tehnika kõige tõenäolisem seletus tänapäeval on järg mine. Alumine, tavaliselt rämedavõitu ja vähese liikuvusega hääl vastab põhitooni sagedusele, nii nagu see kõnelemise ja laulmise puhul on tavaline. Ülemine hääl aga moodustub ülemhelidest, mida laulja üksteise järel oma kõnetrakti kuju muutes esile tõstab. Nii muutuvad üksikud osatoonid heli spektris teistega võrreldes kordamööda palju tugevamaks ning nende järgnevus omandab kuulaja jaoks iseseisva hääle staatuse. 66 Tihti võime kõrilaulu madalale, orelipunktilaadsele alumisele häälele kuulda kõrges registris vastandumas kiiretempolist pentatoonilist meloodiat. Joonisel 5.1 on eraldi kujutatud neid ülemhelisid, mida Tõva kõrilaulja üle mise hääle moodustamiseks tavaliselt kasutab – see on helirida g 1 -c 2 -d 2 -e 2 -g 2 (G4-C5-D5-E5-G5). Huvitav on märkida, et kuigi kõrilaulu puhul pole ajalooliselt tegemist Lääne muusikakultuuri osaga, väldivad kõrilauljad oma muusikas 7. ja 11. osaheli kasutamist, täpselt nii nagu nende Alpi sarve mängivad ameti vennad Šveitsiski. See asjaolu võib kaudselt viidata helide korrastatuse kultuuriülesele (kui mitte universaalsele) ise loomule diatoonilise helirea raamides, mis näib ühtaegu iseloomustavat teineteisest geograafiliselt väga kaugel paiknevaid muusikakultuure. Kui püüda mõttes edasi arendada kõnemoodustusteooriast lähtuvat teesi häälekurdude ja kõnetrakti teineteisest sõltumatu toimimise kohta, siis võime kõrilaulule leida huvitava paral leeli instrumentaalmuusika vallast. Esitame järgmise küsimuse: kui heliallika ja filtri (kõnetrakti) tegevus teineteisest ei sõltu, kas oleks siis võimalik, et heliallikas paikneks hoopiski kõnetrakti teises otsas – niisiis mitte kõris, vaid huultest 66 Mõned uurijad toetavad siiski oletust, et kaks häält kõrilaulus pole pärit mitte ühest, vaid kahest erinevast heliallikast. Oletatakse, et peale alumist häält tekitavate häälekurdude toimib siin ülemise hääle moodustamiseks veel mingi teine kõnetrakti osa (nt nn vale-häälekurrud).
5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA ees pool? Väga paljude rahvaste muusikas tuntakse parmupilli. Seda pilli, mille peamiseks osaks on metallist keeleke, mängitakse keelekest avatud suu ees näppides ning suu kuju samal ajal muutes, nii et akustiliselt tekib täpselt samasugune efekt nagu Tõva kõrilauluski. Metallist keelekese tekitatud heli vastab põhitooni sagedusele, suu kuju muutes aga muudab parmupilli mängija kuuldavaks üksikuid ülemhelisid, mis põhi tooni taustal moodustavad teise, ülemise hääle. Tegemist oleks just nagu “tagurpidi” laulmisega, kus heli tekitajaks pole mitte inimese häälekurrud, vaid parmupilli metallist keeleke. Muu seas ei tarvitse see keeleke olla sugugi mitte ainult metallist. Uus-Guinea saarelt on uurijad kirjeldanud märksa teistsugust parmupilli, kus mängija püüab kinni suure kiili ning hoiab teda jalgadest kinni, ära lennata tahtev kiil vehib kiiresti tiibadega, tekitades kindla kõrgusega sumisevat heli. Mängija tõstab kiili avatud suu ette ning suuõõne kuju muutes toimib täpselt samamoodi nagu teisedki parmupilli mängijad. Akustilises mõttes on kiili tiibade ja metallist keelekese kasutamine teineteisega analoogilised nähtused. Seoses ülemhelidega on tarvis lühidalt peatuda ka alamhelide mõistel. 19. sajandi Lääne muusikas oli selleks ajaks tonaal ses muusikas selgelt välja kujunenud mažoori ja minoori bipolaarsus (või dualism). 19. sajandil populaarse positivistliku filosoofia vaimus püüdsid mitmed muusikateoreetikud, nende seas Tartu ülikooli füüsikaprofessor Arthur von Oettingen, leida objektiivset põhjendust mažoori ja minoori paralleelsusele ning ühtlasi nende vastandlikkusele. Mažoorse helirea akustilisi lätteid on üpriski lihtne leida ülemhelide reast, kus neljas, viies ja kuues osatoon moodustavadki selle helirea üheks põhialuseks oleva mažoorse kolmkõla. Seevastu minoorset helirida oleks ülemhelide reaga seostada võrdlemisi keeruline. Küll aga valitseb mažoorse ja minoorse kolmkõla ehituses teatav sümmeetria: mažoorses kolmkõlas asetseb suure tertsi kohal väike terts, minoorses kolmkõlas aga, vastupidi, väikse 75
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25: 24 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
124 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?