Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Selle peatüki lähtepunktiks on ettekujutus muusikast kui kommunikatiivsest tegevusest, st kui millestki, mille käi gus üks indiviid (või nende rühm) teatab midagi teisele indiviidile (või nende rühmale). Abraham Moles on ligi viis kümmend aastat tagasi kirjutanud: “Lähtume eeldusest, et indi viidi käitumine, kelle puhul tuleb lisaks arves tada veel pärilike tegurite ja arengulooga, oleneb teda ümbritsevast kesk konnast – viimast tuleb mõista sõna kõige üldisemas tähen duses. Indiviid saab teda ümbritsevast kesk konnast erine vaid teid (kanaleid) pidi teateid. Teated võivad olla visuaalsed, kuuldelised, haistelised vms. Sõna “kanal” kõlbab ükskõik millise materjali tähistamiseks, mis sõnumeid edasi kannab ja mille abil sõnum antakse saatjalt A edasi vastu võtjale B” (originaali esiletõstud – J. R.). 69 Moles niisiis visandab pildi kommunikatsiooniahelast, mis koosneb kolm põhilülist: sõnumi saatja, sidekanal ja sõnumi vastuvõtja. Kui tahaksime skeemi rakendada muusikale (või laie malt, helidele), siis oleksid nendeks lülideks heli tekitamine, levik ja vastuvõtt ehk tajumine. Niisugust muusikalist kommu nikatsiooniahelat võiks illustreerida traditsioonilise süva muusikakontserdi abil, kus ühel ja samal ajal on tegevuses kõik kolm lüli. Kujutlegem end viibivat sellisel kontserdil. 69 А. Моль, Теория информации и эстетическое восприятие. Moskva, 1966, lk 35.
6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Kontserdilaval tegutseb üks või mitu pillimeest, kelle ülesandeks on muusika, järelikult helide tekitamine. Tekkinud helid levivad seejärel keskkonnas, milleks süvamuusikakontserdi puhul on kontserdisaal, ning jõuavad saalis istuva kuulajani, kes on sinna tulnud selleks, et muusikat kuulata, st helisid vastu võtta. Ettekujutus muusikast kui kommunikatsiooniahelast on tekkinud peamiselt keeleteadusest ja semiootikast saadud impulsside mõjul. Tuntud lingvist Roman Jakobson on kirjutanud: “Keele uurimisega tegelevat teadust huvitab kõne abil edasi antavate sõnumite ehitus ning nende aluseks olev kood. Keele struktuurseid tunnuseid tuleb interpreteerida lähtudes ülesannetest, mida nende tunnuste abil lahendatakse kommunikat siooni eri lõikude jooksul. Järelikult saab keeleteadust lühidalt määratleda kui kõneliste sõnumite abil teostatava kommunikatsiooni[protsessi] uurimist. Niisuguseid sõnumeid hakkame [edaspidi] analüüsima kõiki neisse puutuvaid tegureid arvesse võttes, mille hulgas on sõnumi enese või [ka sõnu mi] lähetaja (adressandi) ning saaja (adressaadi) immanentsed omadused. Saaja võib seejuures olla kas tegelik või siis adres san di poolt sõnumi saajana vaid eeldatav.” 70 Kirjeldatud kolmest lülist koosnev kommunikatsiooniskeem on, nagu Jakobson ka osutab, tugevasti lihtsustav juba keelegi kirjeldamise puhul (vrd sõnumi saaja, kes Jakobsoni kirjelduses võib olemas olla või ka puududa). Seda üle kantumas tähenduses tuleb skeemisse suhtuda, kui tahame teda raken dada mõnele muule meediumile kui keel, näiteks muusi kale. Muusikaga on seotud palju selliseid olukordi, mis kommu nikatiivse kolmikjaotuse raamidesse ei mahu või mida nendesse raamidesse vägisi toppida pole mõtet. Nimetagem siin mõnda. 70 Р. Якобсон, Язык в отношеии к другим системам коммуникации. Rmt-s: Р. Якобсон, Избранные работы. Сост. и общ. ред. В. А. Звегинцева. Moskva, 1985, lk 319–330. 79
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29: 28 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 128 and 129:
128 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?