Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuuris on evolutsiooni kestel välja kuju nenud kaks suurt ning teineteisest paljuski sõltumatut helide kasutamise paradigmat. Need on kõne ja muusika. Kõne on osa keelest ning selle otstarvet määratleda pole kuigi raske. Keel, sh kõne, võimaldab inimestel üksteisega suhelda ning seega võib kõne peamiseks funktsiooniks pidada infor matsiooni edastamist ühelt indiviidilt teisele. Muusika ülesan ded kultuuris pole esimesel pilgul aga nii selged kui kõne puhul. Kummatigi pole maailmas teada ühtki kultuuri, kus muusikat ei tuntaks ja ei harrastataks (kuigi eri kultuurides või dakse muusika all mõista vägagi erinevaid asju – näiteks instrumentaalmuusikat ei tarvitse me igast kultuurist leida). See asjaolu näib viitavat, et muusika puhul on tegemist vähe malt niisama olemuslikku laadi nähtusega, kui seda on kõne. On üsna ilmselge, et inimesed vajavad muusikat, kuigi küsi musele, miks nad seda vajavad, ei pruugi esimesel pilgul lei duda lihtsat ja selget vastust. Püüdes süüvida muusika ja keele erinevustesse, võrrelgem alustuseks kaht žanri Lääne kultuuriruumi teatrikunstis – sõna lavastusi ja ooperit. Arvestatava asjakohase kogemuseta vaatajat või kuulajat, kes satub jälgima ooperit, võib alguses tabada sügav pettumus. Sõnalavastusega võrreldes on ooper oma loomult tihti staatilisem. Eriti kui tegemist on nn numbri ooperiga, ei tarvitse pika aja jooksul laval üldse mitte midagi juhtuda (näiteks kui ooperi naispeategelane laulab aariat sellest, kui kirglikult ta meespeategelast armastab).
4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Ooperisolistide välimus ei tarvitse vastata nende poolt kehastatavate tegelaste olemusele: kui ooperi keskseteks tegelasteks on armastajapaar ning meespeategelast laulab tenor, siis on harva tegemist pika ja sihvaka osatäitjaga. Ooperite süžeed pole tihti kuigi realistlikud: sageli pärinevad nad kas antiiksest (nt Händel, Gluck) või rahvuslikust mütoloogiast (Wagner). Kui ooperi aluseks võtta proosatekst või näidend, ei pääse libretist mööda muudatuste tegemisest originaalis, kusjuures sõna lavastuse loogika järgi võib olla neid muudatusi raske mõista. Näiteks ühe maailmas kõige tuntuma ooperi, Mozarti “Figaro pulma” sisu võib lühidalt (kuigi võib-olla veidi küüniliselt) kirjeldada kui ühe päeva jooksul Sevillas toimuvat uskumatult intriigiderohket partnerivahetust, mis lõpeb sellega, et neljanda vaatuse lõpus seisab laval neli (!) kohe abielluma hakkavat või juba abielus olevat õnnelikku paari. See näib viitavat, et ooperi aluseks peab olema mingi hoopis teine väärtustesüsteem (või poeetika) kui sõnalavastuses. Ooperi kvaliteeti ei saa hinnata sõnalavastuse kriteeriumide järgi. “Puumõõkadega laval vehkivaid pakse tenoreid” saab halvus tada vaid see, kes ooperi olemusest palju ei taipa. Lühidalt võiks ooperi erinevuse sõnalavastusest kokku võtta nii. Esi teks, kõige tähtsamaks elemendiks ooperis on muusika, mille vajadustele peab olema allutatud kõik muu. Hea lavastaja suudab kindlasti muuta ooperi niisama vaatemänguliseks, kui seda on hea sõnalavastus, ent see vaatemängulisus ei tohi mingil juhul kahjustada ooperi muusikalist külge (nt ei tohi lavastaja unustada, et laulda on võimalik ainult mõnes teatud kindlas asendis, tavaliselt seistes, et laulja peab saama jälgida orkestriaugus seisvat dirigenti, jms asju). Teiseks, kui püüda analüüsida, millele keskendub tavaliselt ooperi libreto (seda eriti võrrelduna libreto aluseks oleva kirjandustekstiga), siis näeme, et libreto asetab teravdatult ooperi fookusesse tegelaste emotsioonid. Ja et kõige tugevamad emotsioonid inimese elus on tavaliselt seotud armastusega, siis ongi maailma kõige populaarsemate ooperite sisuks armastus. Näiteid selle kohta 49
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?