Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

14 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE määratle misega ühiskonnas. Need mõisted on mimesis ja katarsis. Sõnaga mimesis tähistatakse kunsti võimet suurema või väik sema täpsusega kujutada või jäljendada meid ümbritsevat tege likkust. Kunsti suhe tegelikkuse kujutamisega on kunstiliigiti ja ajastuti olnud väga erinev. 19. sajandi teise poole realist lik maali kunst rõhutas tegelikkuse kujutamist väga tugevasti, kuni selleni välja, et primitiivse esteetika vaatepunktist võib püüda kunsti teoste väärtust hinnata selle järgi, kui hästi autor on neis tege lik kuse jäljendamisega hakkama saanud. Samal ajal näiteks renes sansieelses Lääne maalikunstis pole kunstnik tihti üldse taotle nudki vastavust lõuendil kujutatu ja silmale nähtava vahel ning on kujutatavate objektide mõõtmete valikul lähtunud hoopis muust, kas või sotsiaalsest hierarhiast (kes on tähtsam, seda tuleb kuju tada suuremana). Muusika (nagu ka arhitektuuri) puhul on vahe kord tegelikkusega eriti keeruline, sest helisid on raske otseselt seostada muusikavälise reaalsusega. Küsimusele, kas muusika abil on võimalik muusikaväliseid nähtusi edasi anda või mitte, on ilmselt võimatu anda selget ja ühetähenduslikku vastust. Seega jääb muusika mimeetiline potentsiaal uurijate meeli ja mõistust paeluma arvatavasti ka tulevikus. Sõnaga katarsis tähistatakse kunsti võimet sügavate emotsio naalsete läbielamiste kaudu tekitada kuulajas või vaatajas nn sise mise puhastumise efekti. Sophoklese tragöödiat “Kuningas Oidi pus” kannab süžee, kuidas Oidipus kogu oma tegevusega kõigest jõust püüab vältida talle ette määratud saatust, milleks on saada oma isa mõrvariks ning abielluda oma emaga. 3 Paraku tal oma saatust vältida ei õnnestu. Kui Oidipuse tragöödia koge mine on vaatajat suutnud panna peategelase saatusele kaasa tundma, elab vaataja läbi katarsise ehk sisemise puhastumise ning muutub selle läbi paremaks. Ning siit tuleb kunsti ja 3 Sophokles, Kuningas Oidipus. Tlk A. Kaalep ja Ü. Torpats. Tallinn, 2006.
1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE muusika üks olulisemaid funktsioone ühiskonnas: stimuleerida inimese emotsionaalseid kogemusi ning – vähemalt on Aristotelesest peale nii loodetud – muuta teda seeläbi paremaks (nagu seda püüdlust väljendab ka Tartus ühe Ülikooli tänava kangialuse seinal siiani püsiv grafiito: “Tahan saada heax”). Lääne psühholoogia kui sellise sidusast ajaloost ei saa üldiselt rääkida enne 19. sajandit. Sellele sajandile omast teaduslikku mõtteviisi iseloomustatakse tihti sõnaga positivistlik. Positivistliku maailmavaate silmatorkavamateks tunnusteks on ratsionalism, usk üldisesse progressi, ettekujutus maailmast kui hierarhiliselt korras tatud süsteemist ning kõigest sellest tulenev europotsentrism ehk euroopa like väärtuste ülimaks tunnistamine võrreldes muu maa ilmaga. Muusikapsühholoogia kujunemise seisukohast selgelt kõige olulisemaks tööks 19. sajan dil on sakslase Hermann von Helm holtzi 4 (1821–1894) raamat “Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogi line alus” (Die Lehre von den Tonemp findungen als physio logische Grundlage für die Theorie der Musik), mille esimene trükk ilmus 1863. aastal. Raamatu pealkiri väljendab veendu must, nagu oleks muusikateooriat võimalik rajada inimese füsioloogilisele talitlusele. Vaevalt et keegi tänapäeva uuri jatest nõustuks nii otsese seose kehtestamisega muusika ja füsio loogia vahel. Kuid sellele nüüdisaja vaatepunktist naiivpositivist likule veendumusele vaatamata on Helmholtzi raamat tähtis vähe malt kahel põhjusel. Esiteks, Helmholtz on selles kokku kogunud ja üldistanud 5 kõik tolleks ajaks saadud 4 Helmholtz tegutses professorina mitme saksa ülikooli juures. Königsbergis oli ta füsioloogia- ja patoloogiaprofessor, Bonnis anatoomia- ja füsioloogia professor, Heidelbergis füsioloogiaprofessor ning Berliinis füüsikaprofessor. 5 Muu hulgas viitab Helmholtz oma raamatus ka ühele teatele, mille on saa nud Tartu ülikooli tolleaegselt füüsikaprofessorilt Arthur von Oettingenilt (1836–1920). Teade puudutab Oettingeni poolt Tartu Maarja kirikus tehtud tähelepanekut, et minoorsetes koraalides laulvat eestlastest kogudus juht tooni madalalt, kuigi Punscheli ko raali raamatu 15
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?