Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
54<br />
4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID<br />
nautida. Selline eeldus võib (kuid ei tarvitse) kehtida eeskätt<br />
Lääne professionaalses muusikakultuuris, mis briti muusikateadlase<br />
Nicholas Cooki (sünd 1950) tabava võrdluse kohaselt<br />
on kujunenud omalaadseks “muusikateoste muuseumiks”. 42<br />
Teiste sõnadega, Lääne süvamuusikakultuuris suhtutakse muusi<br />
ka teosesse eelkõige kui pildisse kunstimuuseumis. Nagu<br />
kunsti muuseumit võib määratleda kui pildikogu, nii võib<br />
Lääne muusikakultuuri määratleda kui teoste kogu. Seetõttu<br />
muu tub tähtsaks pildi (muusikateose) loomise aeg, selle loomisel<br />
kasutatud kompositsioonitehnika jpt kunstiloome lõppprodukti<br />
– teost – iseloomustavad tunnused.<br />
Muusika asend Lääne omast erinevates kultuurides ei tarvitse<br />
aga üldse olla määratletud teosekeskse mudeli kaudu<br />
(ja mida aeg edasi, seda vähem on ta seda ka Lääne kultuuris<br />
eneses). Muusika peamine erinevus kujutavast kunstist on<br />
selle protsessuaalsus ehk lahtirullumine ajas. Mida suurema<br />
vabaduse saavutab kuulaja selle üle otsustamisel, kas ja millist<br />
muusikat ta ühel või teisel ajahetkel kuulata tahab, seda fragmentaarsemaks<br />
muutuvad tema muusika kuulamise harjumused.<br />
Üldiselt ei takista ju peaaegu mitte miski kuulajat<br />
omatahtsi otsustamast, millal ta lülitab raadio või heli plaadimängija<br />
sisse ja millal välja. Näib, et tänapäeva ühiskonnas<br />
muutub järjest olulisemaks muusika terapeutiline funktsioon.<br />
Muusikat kasutatakse üha enam ja enam lõõgastumiseks, et<br />
vabaneda psühholoogilistest pingetest, ja sellisel puhul näib<br />
teosele tuginev arusaam muusikast kaotavat küll igasuguse<br />
tähtsuse. Muidugi, küllap võib muusikateraapias lõõgastumiseks<br />
efektiivselt kasutada ka näiteks Mozarti 40. sümfoonia<br />
esimest osa, ent selle muusika sobivus pingete maandamiseks<br />
ei sõltu vist põrmugi sellest, kas teose loomisel on kasutatud<br />
sonaadivormi, ega sellest, millised asjaolud helilooja bio graafias<br />
seostuvad selle teose sünniga. Muusikaterapeudile oluliste<br />
muusika tunnuste hulka võiksid kuuluda hoopiski selle tämbri-<br />
42 N. Cook, Music: A Very Short Introduction. Oxford, 2000.