Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tuursele korrastatusele ning struktuuri elementide asetamisele mõtestatud konteksti (inimese sugu ja sünnikuupäev). Tonaalse muusika puhul tagab korrastatuse esmajoones muu sika harmooniline struktuur. Lääne muusikale tunnuslikud harmoonilise mõtlemise seaduspärasused lähtuvad suuresti muusikale immanentselt omasest ülemhelide rea struktuu rist ning hõlbustavad seega interpreedil muusika meeldejätmist, eriti kui pidada silmas semantilist mälu. Samas on dodekafoonilist teost tavaliselt palju keerukam meelde jätta kui tonaalsele muusikalisele struktuurile tuginevat (vt ka selle raamatu 2. peatükki). Dodeka foonilise teose struktuuri ei toeta euroopaliku muusika hari duse saanud interpreedi teadmised tonaalse muusika seadus pärasuste kohta – neid viimaseid selles teoses lihtsalt igno reeri takse. Teiselt poolt ei suuda dodekafoonilise teose alu seks olev seeria tonaalse muusika seaduspärasusi asendada, sest nootide järjestus seerias on kindlaks määratud vaid ühe konkreetse heliteose tarvis. Järelikult ei saa dodekafoonilise muusika puhul rääkida muusikahelide korrastamise taust süsteemist, nii nagu see toimib tonaalsesse muusikasse kuulu vate teoste puhul. Võrreldes tonaalse muusikateosega on do dekafooniline teos palju enam omaette suletud maailm, mis teose selgeksõppimise käigus tuleb omandada, ilma et oleks võimalik kuigi suurel määral tugineda selle teose seostele teiste muusikateostega või ka muusika loomise tehnilisele traditsioonile laiemalt.
8 HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIMENSIOONID Läänemaailma muusika üheks keskseks atribuudiks heli vältuse kõrval on heli kõrgus. Heli kõrguse ja vältuse erine vuse alusel kujunevad meloodiad, mis meie kultuuris näivad kehastavat muusika kõige algsemat ja loomulikumat avaldumisvormi. Meloodiad ehk lauluviisid on need, mida emad oma lastele laulavad, need, mille järgi publik eristab üksteisest Eurovisiooni lauluvõistluse lugusid, ja ka need, mis jäävad kuulajale meelde ooperietenduselt tulles ning mida ta võib koju siirdudes tänaval tahtmatult vilistada või millest mõne suurlinna metroos istuv vigane tänavamuusik võib akordio nil esitamiseks kokku panna omamoodi popurrii. Ühehäälset meloodiat saab formaalselt määratleda kui nootide jada, mille elemendid erinevad üksteisest ühelt poolt kõrguse ning teisalt vältuse ja rõhulisuse poolest (viimased kaks tegurit seostuvad muusika metrorütmilise aspektiga 90 ). Heli kõrguse objektiivseks korrelaadiks on heli võnkesagedus. Heli kõrguse ja võnkesageduse suhe on kokkuleppeliselt määra tud standardiga, mille järgi esimese oktavi la (a 1 ehk A4) võnke sagedus on 440 Hz. Mida suurem võnkesagedus, seda kõrgem on heli, ja vastupidi – mida väiksem võnkesagedus, seda madalam on heli. Niisugune sõltuvus näib esimesel pilgul 90 Sõna “metrorütmika” on sümbioos sõnadest “meetrika” ja “rütmika”, millest esimesega tähistatakse muusika elementaarteoorias takti osade korrastatust nende rõhulisuse ja rõhutuse alusel ning teisega noodigruppide korrastatust noodivältuste alusel. 97
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47: 46 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 146 and 147:
146 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?