Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA Kui iga loomuliku päritoluga heli 57 koosseisus on ühel ja samal ajal palju eri sagedusega (ja eri kõrgusega) osatoone, siis võib õigustatult küsida, miks on nii, et kuulmine “nopib” nende seast välja ainult ühe osaheli – tavaliselt kõige alumise – ning käsitab selle osaheli kõrgust kogu heli kõrgusena. (Näiteks joonisel 5.1 kujutatud ülemhelide kompleksi kõrgusena tajuvad kõik inimesed suure oktavi do-d, mis vastab sagedusele 65,4 Hz.) Sellele pealtnäha paradoksaalsele olukorra le on kuulmise uurijad eri aegadel andnud erinevaid seletusi. Tallinna juurtega perekonnast pärit füüsik August Seebeck (1805–1849) oletas, et võib-olla ei määra kuulmine heli kõrgust mitte osahelide koosseisu järgi, vaid pillikeele või õhusamba võnkumise tulemusel tekkiva helilaine kuju põhjal. 58 Kindla kõrgusega heli lainekuju on perioodiliselt korduv ning perioodi pikkus on pöördvõrdeline heli põhitooni sagedusega. Näiteks kui heli põhitooni sageduseks on 100 Hz, siis võnkumist kirjeldav helilaine kuju kordub ostsillogrammil (ehk sonagrammil) 1 : 100 = 0,01 sekundi (ehk iga 10 millisekundi) möödudes. 20. sajandi teisel poolel populaarseks saanud teooriate järgi aga on helikõrguse taju inimese teadvuses nn kuju-tuvastuslik 59 protsess. See tähendab, et kuna inimest juba sünnist saa dik (või isegi enne seda, sest helisid on viimastel raseduskuudel võimeline tajuma ka alles sündimata loode) ümbritsevad kindla kõrgusega komplekshelid, mille osatoonid on üks teisega täisarvkordsetes suhetes, siis kinnistub see täiskord- 57 Tehnoloogiliste vahendite abil on võimalik luua ka niisuguseid heli sid, mis koosnevad vaid ühest sageduskomponendist. Neid nime tatakse siinustoonideks. Vt nt J. Sundberg, Õpetus muusikahelidest. Tlk L. Fjuk jt. Tallinn, 1995. 58 Vt A. Seebeck, Beobachtungen über einige Bedingungen der Entstehung von Tönen. Annalen der Physik und Chemie, kd 53, 1841, lk 417–436. 59 pattern recognition.
5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA setes suhetes olevate osatoonide mall inimese teadvuses nii tugevasti, et ta kogu ülejäänud elu vältel tajub heli kõrgusena selle osahelide suurimale ühistegurile vastava komponendi kõrgust, milleks tavaliselt ongi põhitoon. 60 Ülemhelide reaga võib Lääne muusikas ehk kõige otsesemalt kokku puutuda selliste puhkpillide mängimisel, kus ainus võimalus helikõrguse muutmiseks on nn ülepuhumine. Puhkpilli korpusesse kätketud õhusammas võib hakata võnkuma erinevatel resonantssagedustel, mis laias laastus vastavad ülemhelide rea elementidele. Ülepuhumisel saab mängija huul te asendit muutes panna õhusamba soovi korral võnkuma mit mel erineval resonantssagedusel. Ventiilide, klappide jm sellise atribuutika puudumise korral on ülepuhumine ainus män gija käsutuses olev võimalus pilli heli kõrgust muuta. Ei ole päris vale öelda, et ülepuhumisega on puhkpillidel võima lik tekitada just neid helisid, mis on kujutatud ülemhelide reas joonisel 5.1, kuigi füüsikalisest seisukohast on osahelide teke spektris ning ülepuhumine täiesti erinevad nähtused. 60 Nt osahelidel sagedusega 100, 200 ja 300 Hz on suurim ühistegur 100, mis vastab kõige alumise osaheli sagedusele. Ent samuti omandab väärtuse 100 ka nt osahelide sagedusega 300, 400 ja 500 Hz suurim ühistegur. Paljud katsed näitavad, et kuulaja tajub heli kõr gust 100 Hz-le vastavana ka siis, kui see osatoon heli koosseisust tege likult puudub. Tõsi, osatoonid peaksid sel juhul olema kõrvuti asetsevad ning suhteliselt väikse järjekorranumbriga. Osahelide puhul sagedusega nt 700, 1300 ja 1900 Hz heli kõrgust 100 Hz-le vas tavana tõenäoliselt ei tajuta. Kirjeldatud nähtust nimetatakse psühho akustikas (või kuulmispsühholoogias) puuduva põhitooni tajuks. 69
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19: 18 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 118 and 119:
118 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?