Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

18 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE pro fessorit, Emil Kraepelin (1856–1926) ja Vladimir Tšiž (1855–1922). Tõsi, nad ei tegutsenud Tartus psühho loogi na, vaid olid psühhiaatriaprofessorid ning ülikooli psühhiaatriakliiniku juhatajad. Tšiž asus Kraepelini asemele 1890. aastate alguses, mil Tartus mindi kohustuslikus korras üle vene õppekeelele ning Kraepelin oli sunnitud lahkuma. Kraepelin oli kuulus teadlane, keda on nimetatud tänapäeva psühhiaatria raja jaks ning kelle teeneks peetakse, et ta hakkas teineteisest eristama kaht olulist vaimuhaigust, skisofreeniat ja maniakaaldepres siivset psühhoosi. 8 Sajandivahetuse saksa eksperimentaalpsühholoogidest, kelle töö otseselt muusikat ja helisid on puudutanud, tuleks nime tatada veel Carl Stumpfi (1848–1936). Tema raamatu “Helide psühholoogia” (Tonpsychologie) kaks köidet ilmusid aastatel 1883–1890 (kavandatud oli see palju mahukamana). Stumpfi huvitas muu hulgas küsimus, kuidas seletada mitmehäälses muusikas tekkivate kooskõlade – intervallide ja akordide – erinevat iseloomu, st miks mõned kooskõlad tunduvad kuulmisele püsivad ja konsonantsed, teised kooskõlad aga eba püsivad ja dissonantsed. Psühholoogina kuulus Stumpf mõnd aega ka komisjoni, mille ülesandeks oli uurida, kas üks Saksa maal elutsev hobune nimega Tark-Ants tõepoolest oskab lugeda, nagu hobuse peremees ja tema lähikondlased väitsid. Komisjon tuli lõpuks järeldusele, et lugeda Tark-Ants siiski ei oska. 9 20. sajandi alguses muutub saksa psühholoogias väga mõjukaks uus suund, mida hakatakse nimetama geštalt psühho- 8 See esmapilgul põhjendamatult kauge ekskurss muusika psühho loogiast psühhiaatriasse viitab taas kord sellele, kui hägusad veel 19. sajandilgi on piirid eri teadusvaldkondade vahel ning kui raske seetõttu on kirjutada sidusat psühholoogia ajalugu, rääkimata muu sika psühholoogia ajaloost. 9 Vt Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Stumpf (23.06. 2006).
1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE loogiaks (die Gestalt tähendab ‘kuju’, ‘vormi’ või ‘malli’). Ini mese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi – induktiivset ja deduk tiivset. Induktiivne tunnetusviis osutab sellele, et teadvuse kategooriad võivad kujuneda kild killu haaval hangitava teabe põhjal, et tunnetus töötab nii-öelda altpoolt ülespoole ning et inimese terviklik maailmapilt sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest (bottom-up processes). Deduktiivne tunnetusviis seevastu osutab, et inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused (mallid) sellest, kuidas teda ümbritsev maailm on korraldatud, ning teadvus rakendab neid konkreetse, meelte abil hangitava teabe korras tamisel; et tunnetus võib seega töötada ka ülevalt allapoole (topdown processes). Leidub palju näiteid, kuidas induktiivsed ja deduktiivsed tunnetusmehhanismid tegelikult toimivad paralleelselt. Ent 20. sajandi alguse geštaltpsühholoogia täht sus on selles, et ta reaktsioonina 19. sajandi lõpu induktiivset laadi atomistlikule psühholoogiale hakkab rõhutama deduk tiiv sete mehhanismide olulisust inimese psüühilistes prot sessi des. Geštaltpsühholoogiat iseloomustab kujukalt katse, mille saksa psühholoog Max Wertheimer (1880–1943) sooritas pime da toa seinale kinnitatud kahe lambikesega. Üks lambike asub paremal ja teine vasemal pool. Katse käigus kumbki lambike korraks süttib ja kustub taas. Katse mõte on muuta kahe lambikese hetkelise süttimise vaheaega ning paluda pimedas toas istuval inimesel võimalikult täpselt kirjeldada, mida ta nägi. Oletame, et kahe lambikese hetkelisel süttimisel saab eris tada kolme eri kestusega ajavahemikku: pikka, keskmist ja lühikest. Esimesena süttib vasakul pool paiknev lambike ning teisena paremal pool paiknev lambike. Kui nende kahe sünd muse vahemik on pikk, siis kirjeldab vaataja juhtunut üldiselt samamoodi, nagu seda teeb uurija: esimesena süttis ja kustus vasakpoolne ning teisena süttis ja kustus parempoolne lam bike. Kui kahe sündmuse vahe on lühike, siis tavaliselt 19
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?