Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

20 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE ei suuda vaataja seda eristada ning vastab talle esitatud küsimusele, et mõlemad lambikesed süttisid ja kustusid ühel ja samal ajal. Kui aga kahe lambikese süttimise ja kustumise vahe pole ei väga pikk ega ka väga lühike, siis kirjeldab vaataja juhtu nut tavaliselt nii, nagu oleks seinal süttinud tuli liikunud vasakpoolse lambikese asukohast parempoolse lambikese asukohta. 10 Sellise nn näivliikumise teket inimese tajus on induktiivse tunnetusviisi seisukohast keeruline seletada (objek tiivselt võttes ju lambikesed ja nende poolt näidatav tuli ei vaheta seinal oma asukohta; idee liikumisest tekib vaataja teadvuses ning on seega psühholoogilise ja mitte füüsikalise iseloomuga). Märksa paremini õnnestub Wertheimeri katse tulemusi mõista deduktiivsest psühholoogiast lähtudes, kus teadvust ei vaadelda mitte passiivse, vaid aktiivse partnerina, kes inimese maailmapildi kujundamisse ka ise sekkub. 1931. aastal ilmus saksa keeles Berni ülikooli professori Ernst Kurthi (1886–1946) raamat “Muusikapsühholoogia” (Musik psychologie). Erinevalt oma eelkäijatest Saksamaal polnud Kurth hariduselt ei füsioloog, füüsik ega psühhiaater, vaid muusikateadlane. 11 Kurthi muusikapsühholoogia on tuge vate idealismisugemetega: talle pole tähtis muusika seos objek tiivsete heliliste nähtustega, vaid muusika kui inimese sisemusest lähtuv tahteavalduse energia ja sellest energiast toituv liikumine. Seda arvesse võttes peaks olema lihtne mõista ka Kurthi ükskõiksust eksperimentaalpsühholoogia meetodite vastu, küll aga leidub ta teaduslikul mõtteviisil ilmselt 10 19. sajandi lõpus avastati, et kui diskreetset pildijada vaataja silmade eest küllaldaselt suure kiirusega läbi lasta, hakkab vaataja seda jada tajuma piltidel kujutatud inimeste ja esemete liikumisena ruumis. Nii sai alguse tänapäevane filmikunst. 11 Kurthi muusikateaduslikest töödest tuntakse Eesti muusikateadlaste seas laiemalt raamatut “Romantiline harmoonia ja selle kriis Wagneri ooperis “Tristan ja Isolde”” (1920; Romantische Harmonik und ihre Krise in Wagners “Tristan”).
1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE seoseid saksa geštaltpsühholoogia traditsiooniga. Kurthi tööd on eesti muusikateadusliku traditsiooni jaoks olulised seetõttu, et need on tugevasti mõjutanud vene muusikateadlase akadeemik Boriss Assafjevi (1884–1949) seisukohtade kujunemist. Totalitaarse ühiskonna tingimustes olid eriti humanitaarteadused endises Nõukogude Liidus (kuhu ka Eesti oli in korporeeritud) väga hierarhilise loomulaadiga. Muusika tea duses oli Assafjev samahästi kui kanoniseeritud autor, st tema tööd olid vaikimisi kuulutatud väljaspool kriitikat seisvaks. Iga vähegi ulatuslikuma muusikateadusliku käsitluse puhul oli tol ajal vaja näidata, kuidas see on seotud Assafjevi töödega, mis aga omakorda suuresti tuginesid Kurthi traditsioonile. Assafjevi peateose “Muusikaline vorm kui protsess” (1947; Музыкальная форма как процесс) pealkirjaski on üsna lihtne tabada seoseid inimese tahteavaldusest lähtuva energia ning sellest energiast tuleneva liikumise vahel (viimast tähistab Assafjev sõnaga protsess). 12 Paralleelselt saksa idealistliku psühholoogiaga arenes angloameerika keelepiirides, eeskätt Ameerika Ühendriikides 20. sa jandil välja uurimissuund, mida hakati nimetama biheivio rismiks (behavior – ‘käitumine’). Biheivioristlik psühholoogia lähtub veendumusest, et inimese psüühiline tegevus aval dub tema käitumise kaudu ning et seepärast tuleb inimese psüühika mõistmiseks uurida ta käitumist, kasutades selleks algselt loodusteadustest pärinevaid meetodeid – hüpoteeside püstitamist, katsete tegemist nende kontrollimiseks ning 12 Assafjevi Kurthi vaadetest lähtuva idealismi tõttu on eksperi mentaalsed meetodid vene muusikateaduses olnud võrdlemisi ebapopulaarsed. (Samal ajal kui tänapäeva angloameerika muusikateaduses on nende pinnalt võrsunud terve omaette muusikateaduse valdkond, mida nimetatakse kognitiivseks või empiiriliseks muusikateaduseks.) Võib-olla sellega saab seletada, miks Venemaal pole tänapäevani kujunenud tugevat muusikapsühholoogilist traditsiooni, ehkki tea dus lik uurimistöö on seal üldiselt kogu aeg olnud au sees ning seda on heldelt finantseeritud. 21
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?