Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSIOONID<br />
Klarneti tämbri üks olulisemaid tunnuseid on paarisarvuliste<br />
osahelide osaline või täielik puudumine spektris – seal domineerivad<br />
põhitooni paarituarvkordsed komponendid esimene,<br />
kolmas, viies jne. 98 See on näha ka joonisel 9.1, kus kolmas<br />
osaheli vastab sagedusele 3 × 196 = 588 Hz ning viies osaheli<br />
sagedusele 5 × 196 = 980 Hz. Nende sageduste kohal asuvad<br />
kõigil kolmel paneelil suhtelised kõrged püstkriipsud (välja<br />
arvatud viienda osaheli kohal pianissimo’s mängitud noodi<br />
puhul). Teisele ja neljandale osahelile vastavatel sagedustel<br />
aset sevad püstkriipsud kolmes spektris (2 × 196 = 392 Hz ja<br />
4 × 196 = 784 Hz) on kas madalamad või puuduvad hoopis.<br />
Helmholtzi teooria järgi on klarneti tämbri peamiseks<br />
tunnu seks paarituarvuliste osahelide domineerimine klarneti<br />
heli spektris. Selle kõrval aga näeme jooniselt 9.1, kuidas<br />
heli dünaamika avaldab instrumendi heli spektrile vähemalt<br />
nii sama olulist mõju. Fortissimo’s mängitud heli spekter on<br />
rikka likum: selles on rohkem tugevaid ülemisi osahelisid, pianissimo’s<br />
mängitud heli spektris aga tõusevad esile vaid esimene<br />
ja kolmas osaheli. Samuti näeme fortissimo’s mängitud<br />
heli puhul, et tugevate paarituarvuliste ja nõrkade paarisarvuliste<br />
osahelide reegel ei kehti ülemiste osahelide puhul nii<br />
järjekindlalt nagu alumiste osahelide puhul: seitsmendat osaheli<br />
sagedusega 7 × 196 = 1372 Hz pole fortissimo’s mängitud<br />
noodi spektris üldse näha, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes<br />
osaheli on sama noodi puhul aga ligikaudu ühesuguse<br />
tugevusega (11 × 196 = 2156 Hz ja 12 × 196 = 2352 Hz).<br />
Seoses helitehnika arenguga hakatakse 20. sajandil tehnoloogiliselt<br />
edenenud riikides konstrueerima muusika süntesaatoreid,<br />
kus heli ei tekitata mehaaniliselt (st mingi keha<br />
võnkumise tulemusel) nagu akustiliste instrumentide puhul,<br />
vaid selleks kasutatakse keerulisemaid tehnoloogilisi vahen-<br />
98 Akustiliselt on selle põhjuseks asjaolu, et klarneti puhul on tege -<br />
mist – erinevalt näiteks flöödist – ühest otsast lahtise ja teisest otsast<br />
kin nise toruga.<br />
111