Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS (teadlane), objektiks aga uuritav nähtus, valdkond vmt. Reaalteadustes, kus teadlane uurib näiteks tahke keha omadusi või päikesekiirguse mõju taimede kasvule, on subjekt ja objekt teine teisest selgelt eristatavad. Humanitaarteadustes aga, kus uurimis objektiks võib olla muusika suhe ühiskonnaga või inimeste pulmakommete muutumine mingi ajavahemiku jooksul, ei saa subjekti ja objekti vahel tekkida nii selget distantsi nagu reaalteadustes, sest uurija kuulub samal ajal ise sellesse ühiskonda, mille suhet muusikaga ta uurib, või siis on ta pruudi, peig mehe või lihtsalt külalisena osa võtnud (tõenäoliselt mitme testki) pulmadest, mille kombestiku muutumist ta püüab kirjeldada. Psühholoogiat on raske ühemõtteliselt määratleda kui reaal- või humanitaarteadust. Kuivõrd psühholoogia uurimisobjek tiks on inimese sees ja inimesega toimuvad nähtused, tuleks ta paigutada humanitaarteaduste hulka. Teisest küljest aga iseloomustab üht osa psühholoogiast, nimelt eksperi mentaal psühholoogiat, juba 19. sajandi teisest poolest alates tendents kasutada uurimistöös samasuguseid meetodeid nagu reaalteadustes, näiteks füüsikas ja bioloogias. Lühidalt öeldes rajaneb eksperimentaalpsühholoogiline uurimistöö mingi hüpoteesi püstitamisel, mille kontrollimiseks korraldatakse rühma inimestega katse ehk eksperiment (eksperimendist osa võtvaid inimesi nimetatakse katseisikuteks ja rikkamates riiki des on kombeks nende vaeva rahaliselt hüvitada) ning katse tulemuste põhjal püütakse hüpoteesile leida kinnitust või vastupidi see ümber lükata. Näiteks võib muusikapsühholoogi hakata huvitama küsimus, millist häälestussüsteemi lauljad (kes tekitatavate helide kõrgust saavad ise määrata) intoneerimisel kasutavad: kas Pytha gorase häälestust, nn puhast häälestust, võrdtempe reeritud häälestust või hoopiski mingit muud häälestust. Selle lausega ongi uurimistöö hüpotees püstitatud. Edasi võib muusika psühholoog teha eksperimendi, mille käigus lauljatel
12. EETIKAST JA UURIMISMEETODITEST PSÜHHOLOOGIAS palu takse intoneerida erinevaid meloodilisi intervalle, seejärel saab ta salvestada katse tulemused mõnele helikandjale, mõõta arvu tis ära lauljate poolt esitatud intervallide suurused ning võrrelda neid Pythagorase, puhta ja võrdtempereeritud häälestuse rakendamisel tekkivate intervallide suurustega. Tavaliselt läheb katsetulemuste analüüsimiseks tarvis matemaatilise statis tika meetodeid ning see lähendab niisuguse uurimistöö laadi veelgi reaalteadusliku uurimistöö omale. Katsetulemuste analüüs peaks lõppkokkuvõttes võimaldama uurijal töö alguses püstitatud hüpoteesile kas kinnitust leida või see ümber lükata. Praegusel juhul peaksid katse tulemused seega võimaldama vastata küsimusele, millisele häälestussüsteemile siis laul jad esitatava meloodia intoneerimisel tuginevad. 133 Niisugune uurimistöö, kus üks inimene (teadlane) tegeleb teise inimese (katseisiku) uurimisega, toob enesega vältimatult kaasa mitmeid eetilist laadi probleeme. Nende lahendamine on tsiviliseeritud ühiskonnas eelkõige teadlase ülesanne, kes psühholoogilise katse tingimustes on nii-öelda tugevamaks pooleks. Lühidalt öeldes on küsimus selles, mida üks inimene tohib teisega teha ning mida ta ei tohi. Võib ju muidugi püüda arutleda umbes nii, et kui katseisikule makstakse psühholoogi lisest katsest osavõtu eest raha, siis on tegemist äriliste suhe tega uurija ja katseisiku vahel, mida ei reguleeri mitte eeti lised, vaid finantsilised mehhanismid, kuid Lääne kultuuriruumis pole selline mõtteviis üldiselt siiski aktsepteeritav. Nii nagu meditsiini valdkonnas see, kui inimene loovutab oma siseorganeid (näiteks ühe neeru) teisele inimesele, ei tohiks 133 Vt selle kohta täpsemalt artiklit: A. Vurma, J. <strong>Ross</strong>, Production and perception of musical intervals. Music Perception 2006, nr 4, lk 331– 344. Seal kirjeldatud tulemused näitavad, et lauljatel on kaldu vus tugineda muusika esitamisel võrdtempereeritud häälestus süstee mile, üksikute meloodiliste intervallide suurus aga võib võrd tem pereeritud etalonintervallide suurusest tihti erineda umbes ühe viiendiku ulatuses pooltooni suurusest ehk 20–25 senti. 159
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109: 108 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 160 and 161: 160 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179: 178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181: 180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183: 182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185: 184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187: 186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189: 188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190: 190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?