Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
120<br />
10<br />
KEELE JA MUUSIKA<br />
VASTASMÕJUST EESTI VANEMA<br />
RAHVALAULU NÄITEL<br />
Mis tahes liiki laulmise korral põrkavad alati teineteisega<br />
kokku kaks erinevat helide kasutamise süsteemi<br />
ehk paradigmat: keel, täpsemalt selle avaldumine<br />
kõne kujul, ja muusika. Kõne ja muusika vahelised erinevused<br />
helide kasutamisel on üpris ilmsed. Esiteks, helikõrguse<br />
ehk põhitooni muutused kõnes on reeglina sujuvad, muusikas<br />
aga astmelised. Teiseks, minimaalseid kõneüksusi ehk häälikuid<br />
eristavaks tunnuseks on tavaliselt nende kvaliteet ehk<br />
täm ber, minimaalseid muusikalise üksusi ehk noote eristavaks<br />
tunnuseks aga nende kõrgus ja vältus, jne. Laulu kui keele ja<br />
muusika “rahuliku kooseksisteerimise” vormi puhul pakub<br />
uuri jale huvi esmajoones see, millistel tingimustel selline kooseksisteerimine<br />
saavutatakse. On põhjust oletada, et sageli<br />
esitavad keel ja muusika laulmisel heli parameetrite kasutamise<br />
osas teineteisele vastukäivaid nõudmisi. Tihti näiteks<br />
eel dab muusika eriti naishäältelt nii kõrgete nootide laulmist,<br />
et neile tekstis vastava hääliku, nt /i/ või /o/ kvaliteedi säilitamine<br />
pole lauljal enam tehniliselt võimalik. Muusika akustikute<br />
uurimistöö ongi näidanud, et kõrges registris lauldes neutraliseeruvad<br />
erinevused täishäälikute vahel sel määral, et tämbrilistest<br />
karakteristikutest lähtudes saame siin objektiivselt rääkida<br />
vaid ühestainsast ebamäärase iseloomuga vokaalist, mida<br />
laulja suudab tekitada. Teiste sõnadega, kui kõrges registris<br />
laul mise puhul pole tekst kuulajale päris arusaadav, ei maksa