Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsioonide suhte käsitlemisel kaasneb üsna tõsiseid raskusi. Samas oleks ilmselt liiga lihtsustav ka arvata, nagu otsiksid inimesed muusikast vaid positiivseid emotsioone. Mažoori ja minoori esmased konnotatsioonid emotsioonide sfääris on seotud rõõmu ja kurbusega. Ent mitmete Euroopa rahvaste muusikas näib minoorse laadi kasutamine mažoorsega võrreldes olevat laiemalt levinud. Kas see võiks osutada sellele, et kurbus on muusikaga mingil moel tihedamalt seotud kui rõõm? (Näiteks meile küllaltki tuttavas kitarri saatel esitatava vene populaarmuusika traditsioonis, samuti mingis osas soome populaarmuusikast näivad domineerivat minoorses laadis lood.) Ilmselt on muusika ja emotsioonide vahekorra keerukus üheks põhjuseks, miks enam kui pool sajandit tagasi on ameerika muusikateadlase Leonard Meyeri (sünd 1918) ühes tuntu mas raamatus “Emotsioon ja tähendus muusikas” 40 muusika poolt tekitatavate (või muusikas sisalduvate) emotsioonide täpsemast määratlusest samahästi kui mööda mindud. Selle asemel keskendub Meyer oma raamatus inimese emotsionaalsete reaktsioonide tekke protsessuaalsetele aspektidele muusika kuulamisel ehk teiste sõnadega, otsib vastust küsimusele, kuidas täpsemalt muusika kuulajas emotsioone tekitab. Meyer lähtub muusikast kui ajas lahti rulluvast protsessist ning määratleb muusikat kui ühel ja samal ajal kõlavate helikombinatsioonide pikka järgnevust, kus iga helikombi natsioon tekitab informeeritud kuulajas (st sellises kuulajas, kes on vastava muusikatraditsiooniga tuttav) ootusi selle suhtes, milline peaks olema antud helikombinatsioonile järgnev kombi natsioon. (Näiteks dominantseptakord tekitab klassikalise harmoonia reeglitega tuttavas kuulajas ootuse, et see akord lahe neb toonika kolmkõlasse.) Need ootused võivad täituda täielikult (dominantseptakord laheneski toonika kolmkõlasse), täituda osaliselt (tegu oli katkestatud kadentsiga ning domi- 40 L. Meyer, Emotion and Meaning in Music. Chicago; London, 1956.
4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nantseptakord lahenes hoopiski VI astme kolmkõlasse, või siis elliptilise modulatsiooniga, kus see akord lahenes I astmelt üles ehitatud septakordi ehk IV astme dominanti), või jääda hoopiski täitumata (tegu oli dodekafoonilise muusikaga ning dominantseptakord esines muusikas dodekafoonia seisukohalt juhusliku helikombinatsioonina). Meyeri arvates sõltuvad kuu lajate emotsionaalsed reaktsioonid muusikale sellest, kui suurel määral muusika kulgemisel täituvad need prot sessuaalsed ootused, mida kõlava muusika iga hetk kuulajas tekitab. Kui ootused täituvad täielikult, võib kuulaja hinnata sellist muusi kat igavaks. Kui nad ei täitu üldse, siis teeb kuulaja tavaliselt enese jaoks järelduse, et ta ei saanud sellest muusi kast aru. Ootuste (musical expectations) mõõdukas täitumine on ilmselt see, mida haritud kuulaja muusikalt ootab: et muusikat kuulata oleks ühelt poolt huvitav, ent teisalt oleks kuulatava muusika kulgemise loogika ka üldjoontes taibatav. Muusikateaduses on hiljuti tähelepanu juhitud sellele, kuidas kuulaja hoiak muusikasse võib olla põhimõtteliselt kahesugune: kas muusikat kirjeldav või seda väärtustav. 41 Näib, et muusikast mõtlemise ja kirjutamise ajaloos on seni Lääne kultuuris peamiselt domineerinud oma uurimisobjekti kirjeldav hoiak. Süvamuusika kontserdile minnes võib kavalehelt tavaliselt lugeda seda, milline on kontserdil ette kantava süm foonia või sonaadi struktuur, kuidas saaks sõnadega iseloomustada selle teose esimese osa pea- või kõrvalteemat, kuidas teos suhestub helilooja ülejäänud loominguga, millised sündmused heli looja elus seostuvad teose loomisega jms. Seda laadi teadmised on üldiselt seotud muusikateose või selle konteksti kirjelda misega ning lähtuvad eeldusest, et kuulaja võime muusika teose struktuuri teadvustada ning oskus teost laiemasse konteksti asetada peaks aitama tal muusikateost paremini 41 N. Cook, N. Dibben, Musicological approaches to emotion. Rmt-s: Music and Emotion: Theory and Research. Ed. by P. N. Juslin, J. A. Sloboda. Oxford, 2001, lk 45–70. 53
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
102 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?