Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

22 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE katse tulemuste analüüsimist statistiliste meetodite abil. 13 Bihei viorismi kajastustest muusika uurimisel tuleks esmajärjekorras nimetada Carl Seashore’i töid USA-s, millest tuleb edaspidi põhjalikumalt juttu inimese muusikalistele võimetele pühendatud peatükis. Oma peateoses “Muusikapsühholoogia” (1938; Psychology of Music) on Seashore sõnastanud kakskümmend niisuguse uurimistöö aluseks olevat postulaati. Toome neist ära viis esimest: 1. Kogu muusika sisu peitub helilainetes, mis kanduvad esitajalt edasi kuulajale. 2. Helilaineid saab mõõta ning neil on ainult neli omadust: võnkumise sagedus, selle amplituud, kestus ja lainekuju. 3. Nende omaduste psühholoogilisteks vasteteks helide tajumisel on heli kõrgus, tugevus, vältus ja tämber. 4. Füüsikaliste ja mentaalsete kategooriate vahel ei ole alati üksühest ja otsest sõltuvust, mistõttu helide taju võib mõnikord olla illusoorne. 5. Muusika kui kunsti olemus seisneb kõrvalekaldumises fikseeritud ja regulaarsetest helimallidest ning sellist kõrvalekaldumist saab jälgida muusika esitusel salvestatud helide mõõtmise kaudu. Need Seashore’i muusikapsühholoogilised postulaadid iseloomus tavad üsna ammendavalt biheivioristliku psühholoogia mõtteviisi, ent samas demonstreerivad meile ka, kui erinev võis enam-vähem ühel ja samal ajal eri keelepiirides – inglise ja saksa – olla mõiste muusikapsühholoogia alla mahtuv sisu. Kurthi ja Seashore’i raamatud kannavad eesti keelde tõlgituna ühesugust pealkirja ning mõlemad on ilmunud 1930. aastatel. Kurthi raamat on kantud saksa idealistlikule filosoofiale tuginevast mentaliteedist, kus keskendutakse deduktiivset laadi 13 Biheivioristliku psühholoogia lähtekohtade puhul on võimalik näha seoseid Helmholtzi ja Wundti 19. sajandi lõpu saksa eksperi mentaalpsühholoogiaga.
1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLOOGIASSE loogilisele arutlusele. Seashore aga püüab muusika ja inimese suhet uurida loodusteaduslikelt alustelt lähtudes, mõõta nii muusika kui ka inimkäitumise omadusi ning nendele mõõtmiste põhjal jõuda üldistusteni induktiivsel teel. Pärast Tartu ülikooli taaskäivitamist juba põhiliselt eestikeelsena 1919. aastal loodi seal psühholoogiadotsendi ametikoht ning sellele kohale valiti Konstantin Ramul (1879– 1975). Kahe maailmasõja vahelisel ajal kaitsti Tartu ülikoolis psühho loogia alal kokku neli doktoriväitekirja. Ramul õpetas ülikoolis psühholoogiat ja loogikat ning tema teeneks tuleb muu hulgas lugeda eestikeelse psühholoogiaterminoloogia väljaarendamist, mis selle ajani puudus. Ramul on 1933. aastal avaldanud ka esi mese eestikeelse psühholoogiaõpiku ning 1964. aastal raa matu loomapsühholoogiast. Tema <strong>loengut</strong>e kuulajad on tunnus tusega meenutanud, et omaaegses Tartu ülikoolis suutis just Ramul üliõpilastele kõige paremini selgeks õpetada tea dus liku uurimistöö meetodi alused. 14 1970. aastatest alates kerkib Eestis esile uus põlvkond psühholooge nagu Jüri Allik, talis Bachmann, Peeter Tulviste jt, kellest mitmed on oma hariduse või teaduskraadi saanud Moskva ülikoolist. Kaks esimest on tegelnud peamiselt näge mis taju ja tunnetuse probleemidega, Tulviste aga kultuuri psühholoogiaga. Kuulmispsühholoogia (psühhoakustika) alal on 1980. aastatel Moskvas kandidaadiväitekirja kaitsnud Avo-Rein Tereping, kes on eesti keeles avaldanud sellekohase raamatu. 15 Eesti teaduskontaktid Venemaaga on tänapäeval marginaalsed ning ka vene muusikapsühholoogid ise pole nüüdisaja rahvusvahelistes võrgustikes suutnud väga märkimisväärselt kanda kinnitada. Siiski ei tohiks objektiivsuse huvides päriselt mööda minna muusikapsühholoogia arengust Venemaal ning 14 Konstantin Ramuli tegevust tunnustada ja sellele hinnangut anda on püütud rmt-s: Konstantin Ramul: Elu ja psühholoogia. Toim. J. Allik. Tartu, 2004. 15 A.-R. Tereping, Kuulmispsühholoogia. Tallinn, 1988. 23
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?