Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

128 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL positsioonide korrastamisel enam mingit rolli ei mängi. Nii see 20. sajandi eesti luules üldiselt ongi juhtunud. 110 Joonis 10.1. Kaherealise vanema rahvalaulu viisi noodistus, mis koosneb kahest teineteisele järgnevast kaheksa silpnoodi pikkusest värsireast. Teise rea viimane silpnoot on akustiliselt redutseerunud, nii et temale vastaval noodil puudub kindel kõrgus (seepärast on nooti kujutatud teistest erinevalt) ning temale vastava silbi kuju on tuletatud konteksti alusel. Kui püüda lühidalt kokku võtta eesti keele prosoodia ning kvantiteeriva trohheuse poolt silpide kestusele avaldatavat mõju regivärsilises rahvalaulus, siis üksikasjadest (näiteks silbi pikkuse täpsematest gradatsioonidest nagu pool- või ülipikkus) teatud määral mööda vaadates võime teha järelduse, et keeleliselt ja meetriliselt on regilaulu ridades põhjust teineteisest eristada pikki ja lühikesi silpe. Ka muusika seisukohalt oleks pikkade ja lühikeste noodivältuste teineteisele vastandamine üks kõige loomulikumaid temporaalse (ajalise) struktuuri kujundamise võtteid. Keelelise ja muusikalise vältussüsteemi kõrvutamisel võiks järelikult oletada, et teksti ja meloodia nn süllaabilise ühendamise korral, kus ühele silbile 110 Vrd rida sel poi-sil o-li ras-ke ve-re-tõ-bi (Juhan Viiding), mis on värsiehituslikult anakruusiga (eellöögiga) neljajalane trohheus: värsirea tugevate ja nõrkade positsioonide korrastatus saavutatakse rõhuliste ja rõhutute silpide vastandamisel; sõnade välted rolli ei mängi, sest tugevasse positsiooni võivad sattuda nii pikad kui ka lühikesed silbid.
10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJUST EESTI VANEMA RAHVALAULU NÄITEL tekstis vastab meloodias üks noot, 111 tuleks meloodia rütmilise struktuuri kujundamisel lähtuda tekstile omasest pikkade ja lühikeste silpide kontrastist, nii et pikkadele silpidele vastaksid pikad ja lühikestele silpidele lühikesed noodid. Paraku osutub see oletus ekslikuks. Joonisel 10.1 on kujutatud regivärsilise rahvalaulu traditsioonis tavalise kaherealise viisi noodis tust, kus kõik silbid tekstis on vastavusse viidud võrdse kestusega nootidega, mida traditsiooniliselt on kombeks üles märkida kaheksandikvältuste abil. Selliseid meloodiaid, mis koosnevad ühe ja sama pikkusega nootidest, nimetatakse isokroonseteks meloodiateks. Lõviosa regivärsiliste rahvalaulude viisidest ongi isokroonsed. Suurema erandi moodustavad siin ainult kiigelaulud, kus viisi rütmiga tavaliselt püütakse sünkroni seerida kiige liikumise rütmi tat-taa–tat-taa–tat-taa ehk lühike-pikk, lühike-pikk, lühike-pikk jne. Tekib küsimus, miks ei näi regilaulu viiside rütmis esimesel pilgul leiduvat jälgegi keeles olemasolevast pikkade ja lühikeste (silbi)vältuste vastandusest? Tõenäoliselt sellepärast, et regivärsilise rahvalaulu traditsioonis on tekstid ja viisid teineteisest küllaltki sõltumatud, teiste sõnadega – üht ja sama teksti võib laulda mitme erineva viisiga või siis üht ja sama viisi kasutada eri tekstide laulmisel. Olukorras, kus värsijala tugeva ja nõrga positsiooni vastandamiseks kasutatakse paralleelselt nii rõhku kui ka silbipikkust ning kus kvantiteedireeglite jälgimine värsiehituses ei ole väga järjekindel, tagab viiside ja tekstide vaba kombineeritavuse teineteisega ilmselt kõige pare mini viisirütmi neutraalne isokroonilisus, mis võimaldab ükskõik millisesse värsirea positsiooni asetada nii pika kui ka lühikese silbi. Kui lähtuda kvantiteedireeglitest, mis soosivad pikkade ja lühikeste silpide regulaarset vaheldumist, siis võiks ju ette kujutada viisi sellist rütmilist lahendust, kus paarituarvulistele 111 Regivärsilise rahvalaulu viisi koostisosi nimetatakse tavaliselt silpnootideks, mis osutab sellele, et teksti jagunemine silpideks ning me loodia jagunemine nootideks on teineteisega kooskõlas. 129
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13:
12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 14 and 15:
Page 16 and 17:
Page 18 and 19:
Page 20 and 21:
Page 22 and 23:
Page 24 and 25:
Page 26 and 27:
26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 28 and 29:
Page 30 and 31:
Page 32 and 33:
Page 34 and 35:
34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37:
36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 38 and 39:
Page 40 and 41:
Page 42 and 43:
Page 44 and 45:
Page 46 and 47:
Page 48 and 49:
48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51:
50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53:
52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55:
54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57:
56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59:
58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61:
60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63:
62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65:
64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67:
66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69:
68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71:
70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73:
72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75:
74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 120 and 121: 120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123: 122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 138 and 139: 138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141: 140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 158 and 159: 158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 174 and 175: 174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177: 176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?