Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAST SUHTEST MUUSIKATEOSESSE mitme kordseid kontrapunkte või ka Skrjabini hilisemate teoste kosmoloogilist tausta. Kummatigi võib informatsiooniteooriast pärit analoogia osu tuda kõlblikuks, kui jätame kõrvale muusikateose ontoloogilised aspektid ja keskendume teadlikult ainuüksi inimese kognitiivsetele võimetele muusikalisi struktuure tajuda ja lahti mõtestada (mille vastu viimastel aastakümnetel tunneb elavat huvi tajupsühholoogia). Sel juhul võiksid meid huvitada näiteks järgmised küsimused. Mil määral need kategooriad, milles mõtleb helilooja muusikat kirjutades, langevad ühte nendega, milles mõtleb kuulaja muusikat kuulates? Mil määral helilooja poolt muusikateosesse kodeeritud konstruktsiooni põhimõtted, või ka see, mida helilooja teosega “öelda tahab”, üldse jõuab kuulajani? Kas kuulaja võime helilooja kavatsusi jälgida sõltub tema muusikalisest ettevalmistusest? Kui suurel määral peaks helilooja kuulaja muusikalist kogemust arvesse võtma? Üks kujukamaid näiteid helilooja ja kuulaja erinevast suhtest muusikateosesse on seotud kompositsioonitehnikaga, mida tuntakse dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika nime all. Selle tehnika loojaks peetakse tuntud Austria heliloojat Arnold Schönbergi (1874–1951), üht kolmest nn uusviini koolkonna liikmest. Kunsti puhul on autorsusega lood tihti keerulised. Ühes oma kirjas vene päritolu USA muusika teadlasele Nicolas Slonimskyle (1894–1995) 3. juunist 1937. aastast on Schönberg märkinud, et kaksteisttoontehnika sünd pole seostatav ühegi kindla teosega, vaid on n-ö hajutatud teatava kestusega loominguperioodile alates “1914. aasta detsembrist, kui hakkasin kirjutama sümfooniat, mis hiljem jäi lõpetamata. Selle sümfoonia skertso põhines kaheteist kümnest noodist koosneval teemal” ja lõpetades Viie klaveripalaga op 23 (1920). 19 Teiselt poolt on muusikateadlased dodekafooni liste põhimõtete jälgi leidnud teistegi, tõsi küll, mitte 19 N. Slonimsky, Music Since 1900. New York, 1971, lk 1315–1316.
2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAST SUHTEST MUUSIKATEOSESSE nii tuntud heliloojate enam-vähem samal ajal loodud teostes (Josef Matthias Hauer, Jefim Golišev). Dodekafoonia põhiprintsiipe on esimesena kirjeldanud üks Schönbergi õpilasi Erwin Stein Viini ajakirja Anbruch 1924. aasta septembrinumbris. Kui Euroopa klassikalises muusikas on muusikateose helilise struktuuri põhialuseks tonaalsus – vähemalt osaliselt heli objektiivsetel füüsikalistel omadustel rajanev helirea astmete omavaheline hierarhiline suhestatus, siis dodekafoonilises muusikas peab Schönbergi ettekujutust mööda tonaalsust asendama seeria (siit tulenevalt nimetatakse dodekafooniat vahel ka serialismiks). Seeria kujutab endast oktavi piirides asuva kaheteistkümne enharmoonilise heli (klaveril kõigi ühe oktavi valgete ja mustade klahvide) helilooja poolt kindlaks määratud järjestust. Ükski heli kaheteist kümnest ei tohi korduda enne, kui seeria tervikuna on kõlanud. Lisaks originaalkujule on seeriat võimalik teisendada kolmel viisil, mis väga sarnanevad polüfoonilises muusikas kasutatavate võtetega. Inversioon on seeria helikõrguslik peegelpilt. Kui põhikujus esineb hüpe näiteks kvindi võrra üles, siis inver sioonis kvindi võrra alla. Seeria vähikäiku ehk esitamist tagantpoolt ettepoole nimetatakse retrogradus’eks ja seeria kolmas teisendus ühendab inversiooni vähikäiguga. Kas kuulaja taipab dodekafoonilist teost kuulates, mida heli looja muusikalise materjaliga tegelikult ette võtab? Ja kas ta tajub seeriat ning selle modifikatsioone, nii nagu näiteks domi nandi ja toonika suhteid tonaalses muusikas? Rein Laul on sellele vastanud nii: “Tonaalse muusika puhul on arenenud muusikalise tunnetusvõimega inimene suuteline muusikateose struktuuris tekkivaid intonatsioonilisi seoseid lahti mõtestama, … serialismi puhul tuleb sellise võime olemasolus kahelda … Me ei ole harjunud tajuma temaatilist seost motiivi ja selle vähi käigu vahel, … samuti pole me harjunud tajuma temaatilisi seoseid kahe sellise muusikalise fraasi vahel, mis koosnevad 27
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 28 and 29: 28 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77:
76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79:
78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?