Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

30 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAST SUHTEST MUUSIKATEOSESSE ent ilmselt on tegemist kakofoonia sünonüümiga. Niisugune kako foonia on meile täiesti võõras ning sellel rämpsul pole kohta meie ideoloogiliste vahendite hulgas (hüüded saalist: “Õige!”).” 24 On vägagi tõenäoline, et just sellest mõtte avaldusest inspireerituna valmis küllalt sünge kuulsusega vene muusikateadlasel Julius Kremljovil uusviini koolkonnale pühen datud monograafia (1970), kus Schönbergi, Bergi ja Weberni elu ja loomingu iseloomustamisel on jõutud teinekord lausa ebasündsusteni. Kremljov süüdistab Webernit selles, et too “ei osalenud töölisliikumises ja täiesti võimalik, et ta oli selle suhtes ükskõikne”, ning teeb edasi järelduse, et Weberni loomingus on “neuropaat, peaaegu hüsteerik kõige veidra mal kombel ühendatud pedandiga, keda iseloomustavad väljamõeldud ja rangelt läbi viidud konstruktsioonid”. 25 Dodekafoonia pole muusikapraktikas muidugi mitte ainus näide sellest, kuidas teose struktuuri omaduste teadvustamine kuulaja poolt on võrdlemisi küsitava väärtusega. Teine näide võiks puudutada muusikateose tonaalset plaani ehk eri helistike vahekorda ühes ja samas teoses. Kindlasti ei kahtle ükski muusi kalise kogemusega inimene, et see vahekord ei üksikosade siseselt ega eri osade vahel pole juhuslik. Üldiselt on teada, et näiteks klassikalise sonaadivormi ekspositsioonis esineb peateema tavaliselt teose põhihelistikus ja kõrvalteema dominanthelistikus, kuid et sonaadivormi repriisis esitatakse nii pea- kui ka kõrvalteema mõlemad peahelistikus. Muusikalises vormiõpetuses vaadeldakse niisugust helistike kontrasti kadu kahe teema vahel kui omamoodi dramaturgilise konflikti lahendamist, mis eelnevalt on leidnud esitamist eksposit sioonis ning arendamist töötluses. Kui sonaadivormi puhul on tegemist üksteisele ajas suhte- 24 Tsiteeritud ingliskeelse tõlke järgi: N. Slonimsky, Music Since 1900, lk 1379–1380. 25 Ю. Кремлев, Очерки творчества и эстетики новой венской школы. Leningrad, 1970, lk 107 ja 124.
2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAST SUHTEST MUUSIKATEOSESSE liselt lähedal seisvate seostega, siis vene muusikateadlane Mihhail Druskin (1905–1991) on näidanud, et Johann Se bastian Bachi vokaalsümfooniliste suurteoste puhul on muusikalise vormimoodustuse seisukohast olulised helistikulised seo sed (Druskin nimetab neid tonaalseteks kaarteks) teose küllalt ki kaugelasetsevate osade vahel. Ta kirjutab: “Komplitseeritud struktuuriga teostes on Bach tavaliselt välja pidanud tonaalses mõttes ühtse alguse ja lõpu, st teos algab ja lõpeb kas ühes ja samas helistikus (“Jõuluoratooriumis” on selleks D-duur) või on tegemist paralleelsete helistikega (nagu h-molli ja D-duuriga h-moll-missas ja “Trauerode’s”). Passioonide mitme plaaniline struktuur on sundinud heliloojat otsima helistike struktuuri kavandamiseks teisi variante … “Matteuse passiooni” alg- ja lõpphelistiku suhe ei ole tavaline: nendeks on vastavalt e-moll ja c-moll. Nn põhihelistikuga alustades lõpeb teos nn kõrvalhelistikus. “Johannese passiooniga” on lugu teistsugune: alguse g-mollile vastandub lõpus Es-duur. Võime järelikult mõlemal juhul rääkida alg- ja lõpphelistiku tertsilisest suhtest [kvindiringi] “bemollide poole” raamides.” 26 Teisal on Druskin kirjutanud: “Ühes varasematest kantaati dest “Actus tragicus” on rõhutatult välja toodud teose kesk osa, mis väljendub ka modulatsioonilises plaanis: põhihelis tikuks on Es-duur, keskosa on aga kirjutatud f-mollis.” 27 Ka muusikateose helistikulise plaani puhul võib tajupsühholoogiast leida katseid kas kinnitada või ümber lükata väidet, et kuulajad muusikateost jälgides seda laadi seoseid helistike vahel tõepoolest suudavad jälgida. Briti muusikateadlane Nicholas Cook on püüdnud eksperimentaalselt kindlaks teha, kas kuulaja jaoks on mingit vahet, kui teos lõpeb samas helistikus, kus ta algas, võrreldes sellega, kui ei lõpe. Saadud vastus on pigem eitav. Selgub, et kuulaja on suuteline 26 М. Друскин, Пассионы и мессы И. С. Баха. Leningrad, 1976, lk 104– 105. 27 М. Друскин, Иоганн Себастьян Бах. Moskva, 1982, lk 214. 31
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81:
80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83:
82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85:
84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?