Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viimane muusika ja emotsioonidega seotud teema, mida selles peatükis tahaksin lühidalt käsitleda, on klassikaline suur sümfooniaorkester ning selle liikmete psühholoogilised prototüübid. Orkestri ja dirigendi tihti komplitseerituks kujunevate suhete analoogina on tihti osutatud rahva ja ainuvalitseja suhetele: sellest on väga mõjukalt kirjutanud Theodor Adorno (1903–1969), 50 ent samale teemale keskendub ka itaalia režissöör Federico Fellini oma kuulsas filmis “Orkestriproov” (Prova d’orchestra, 1978). Kuid muusiku igapäevane kogemus näitab üsna veenvalt, et ka üksikute pillirühmade esindajad – nt viiuldajad või metsasarvemängijad – paistavad sageli esindavat teatud kindlate psühholoogiliste tunnustega tüüpe, mis sealjuures teiste pillirühmade esindajatest silmatorkavalt erinevad. 51 Kõigepealt torkab enamiku tänapäeva sümfooniaorkestrite puhul silma eri soost mängijate erinev osakaal pillirühmades, mis muidugi on iseenesest mõistetav: vask- ja löökpillide mängimine võib füüsiliselt olla nii raske, et naistel oleks klaveripedagoog Erika Kohout viibib külas ilmselt kõrg klassi kuuluvas perekonnas, kus harrastatakse ka kodust musitseeri mist. Kõlab teine osa Andante Franz Schuberti Triost klaverile, viiulile ja tšellole op 100. Külast lahkunud, ei lähe Erika mitte koju, vaid siirdub kuhugi mujale, läbides kiirsöögikohti, immigrantidest tulvil tunneleid, st selgelt alamklassi tunnustega keskkonda. Seal juures kõlab taustana endiselt Schuberti Andante, mis filmi visuaalse plaaniga on sattunud teravasse kontrasti. Ning alles siis, kui režissöör Schuberti muusika nagu noaga lõigatult katkestab ning kõlama hakkab standardne tümps, taipab vaataja Erika teekonna eesmärki – selleks on sekspood, kuhu Erika on tulnud pornofilmi vaatama. 50 Vt Т. В. Адорно, Дирижер и оркестр: Социально-психологические аспекты. Пер. А. В. Михайлова. Rmt-s: Т. В. Адорно, Избранное: Социология музыки. Moskva; Sankt-Peterburg, 1999, lk 95–106; vt ka siinse raamatu 11. ptk-i. 51 Sellest on kirjutanud John Booth Davies: J. B. Davies, The Psychology of Music. London, 1978.
4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID seda elukutset pidada üsna keerukas. 52 Ent viiuldaja ja vaskpillimängija töö orkestris erineb teineteisest ka muus mõttes. Viiuli rühmas on mängijaid palju ning kui keegi neist peaks eksima (nt mängima vale nooti), siis eksimuse sooritajale oskaks täpselt osutada ilmselt vaid kogenud dirigent ning väga väike osa publikust (kui sedagi). Üksikute vaskpillide tarvis see vastu on orkestris tavaliselt vaid paar mängijat, vaskpillide helid aga on nii tugevad, et nad ei jää peaaegu iialgi kuulajale märkamatuks. Liiatigi on esimese noodi puhumine meloodias nendega üsna suurt täpsust ja kontsentratsiooni nõudev tegevus, kus eksimused ei ole harvad. Kui metsasarvemängija peaks mõne noodi mängimisel eksima, siis ei õnnestu tal tavaliselt märkamatuks jääda ei publiku ega dirigendi eest. Siit näeme, et kuigi vaskpillipartiide osakaal vähemalt klassikalise muusika partituurides on väiksem kui keelpillipartiidel, on nende esitamine seotud mõnevõrra suurema pinge ja vastutusega. Pole võimatu, et need erinevused tingivadki eri pillide mängijate seas erinevate psühholoogiliste tüüpide kujunemise – umbes nii nagu Pierrot, Malviina jt keskaegses commedia dell’artes. Öeldu peaks olema lugejat piisavalt veennud selles, et muusika ja emotsioonide vahekorra käsitlemisel tuleb kokku puutuda selle suhte nii paljude tahkudega, et rääkida mingist ühestainsast või ka ühest valdavast muusikaliste emotsioonide teooriast pole võimalik. Nii jääb üle piirduda kokkuvõtet tehes vaid väga üldist laadi järeldustega. Kindlasti on muusika üheks peamiseks funktsiooniks tänapäeva ühiskonnas püüda teha inimesi paremaks ja õnnelikumaks ning sel viisil aidata neil elada. Keele’i ülikoolis (Inglismaal) töötava muusikapsühho loogi John Sloboda ja ta kolleegide uurimistulemused 52 Varasematel aegadel on naiste osakaal orkestrantide seas olnud palju väiksem ning mõnes konservatiivsete traditsioonidega vanas orkestris (nt Berliini filharmoonikud) ei ole neid ilmselt tänapäevalgi üle 10 protsendi. 63
Page 1:
KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5:
Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7:
SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11:
10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 36 and 37: 36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87: 86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89: 88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91: 90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93: 92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95: 94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97: 96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99: 98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101: 100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 110 and 111: 110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
112 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?