Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

36 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE viis. Esimest staadiumi, mis tavaliselt läbitakse kahe esimese eluaasta jooksul, nimetatakse sensomotoorse arengu staadiumiks ning selle üheks tähtsamaks tunnusjooneks on, et laps saavu tab kontrolli oma liigutuste üle. Teise, operatsioonideeelse staadiumi käigus, mis enamasti lõpeb umbes kuuendal eluaastal, areneb välja keeleoskus ning lapsel kujuneb võime suhestada omaenese “mina” teda ümbritseva muu maailmaga. Kolmas, konkreetsete operatsioonide staadium kestab seitsmen dast kuni kaheteistkümnenda eluaastani. Siis õpib laps nähtusi ja esemeid liigitama eri klassidesse ehk kategooriatesse ning viimaseid üksteisega suhestama, samuti kinnistub sel arenguastmel lapse eneseteadvus ehk identiteet. Ning viimase, formaalsete operatsioonide staadiumi kestel, mis algab pärast kaheteistkümnendat eluaastat (ning mille lõppu on suhteliselt keerukam määratleda), keskendub areng abstraktsele mõtlemisele: omandatakse oskused püstitada hüpoteese ning neid kontrollida, ekstrapoleerida protsesse ajas ja ruumis, samuti deduktiivselt arutleda (st liikuda mõtlemise käigus üldiselt üksikule – rakendada üldise iseloomuga põhimõtteid konk reetsetele objektidele, sündmustele ja nähtustele). Tuginedes Piaget’ arengustaadiumide teooriale, on ka indi viidi muusikaliste võimete arengut püütud kujutada kui oskuste ja vilumuste omandamise jada, nii et teatud kindlad osku sed seostuksid lapse konkreetse vanusega. Üks selline muusi kaliste võimete omandamise kirjeldus võiks olla järg mine (vasakus tulbas lapse vanus, paremas sellele eale ise loomu likud muusikaliste võimete avaldumise vormid): 0–1 laps reageerib helidele 1–2 spontaanse muusikalise eneseväljendamise katsed 2–3 katsed kuuldud meloodiaid järele laulda 3–4 võime tajuda meloodiat kui tervikut; optimaalne iga absoluutse kuulmise väljaarenemiseks 4–5 võime eristada registreid ja reprodutseerida lihtsaid rütmikujundeid
3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED JA NENDE HINDAMINE 5–6 heli valjuskategooriate eristamine; võime eristada üksteisest meloodia- ja rütmikujundeid 6–7 võime pidada viisi ja tunnetada tonaalse muusika ehituse põhimõtteid 7–8 võime eristada konsonantseid kooskõlasid disso nantsetest 8–9 rütmilise eneseväljendusoskuse areng 9–10 muusikalise mälu areng nii meloodia kui ka rütmi osas; oskus aru saada kahehäälsusest ning muusikalise mõtte lõpetatusest (kadents) 10–11 muusikalise vertikaali (harmoonia) ja peenstruktuuri tunnetuse areng 11–12 võime muusikat adekvaatselt tunnetada ning sellele emotsionaalselt reageerida Võib arvata, et paljud kogemustega muusikaõpetajad suhtuksid sellisesse muusikalise võimete arengu normatiivsesse kirjeldusse mõningase skepsisega. Õpetajad teavad, et arengutempo kiirus ning oskuste ja vilumuste omandamise määr võivad isikuti väga palju erineda. Nn muusikaliste imelaste seas on Lääne kultuuris ilmselt kõige enam tuntud helilooja Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791), kelle väga varases lapseeas aval dunud võimed ta isa Leopold Mozarti jõupingutuste tule musena üsna täielikult välja arendati, nii et tänapäeval tuntakse imelaps-Mozarti kõrval ka Mozartit kui geniaalset ja viljakat heliloojat. Piaget’ arengustaadiumide teooriat ongi kriti seeritud selle normatiivsuse pärast: kriitikud väidavad, et individuaalsed erinevused, mis arengutsükli käigus ilmnevad, võivad olla nii suure ulatusega ja nii sagedad, et neid ei ole mõtet vaadelda kui kõrvalekallet mingist abstraktsest normist – teiste sõnadega, kuna normi rikutakse praktikas nii sageli, kaotab selle kirjeldamine mõtte. Siin esitatud muusikaliste võimete kronoloogia puhul torkab veel silma selle selge Lääne muusikakultuuri kesksus, 37
Page 1: KAKSTEIST LOENGUT MUUSIKAPSÜHHOLOO
Page 4 and 5: Raamatu kaanel on kasutatud reprodu
Page 7: SISUKORD SAATEKS ..................
Page 10 and 11: 10 1. SAATEKS Helsingi Ülikoolis l
Page 12 and 13: 12 1. SISSEJUHATUS MUUSIKAPSÜHHOLO
Page 26 and 27: 26 2. HELILOOJA JA KUULAJA ERINEVAS
Page 34 and 35: 34 3 INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED J
Page 38 and 39: 38 3. INIMESE MUUSIKALISED VÕIMED
Page 48 and 49: 48 4 MUUSIKA JA EMOTSIOONID Kultuur
Page 50 and 51: 50 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID on nii
Page 52 and 53: 52 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID emotsi
Page 54 and 55: 54 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID nautid
Page 56 and 57: 56 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Muusik
Page 58 and 59: 58 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID kõrva
Page 60 and 61: 60 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID On lei
Page 62 and 63: 62 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID Viiman
Page 64 and 65: 64 4. MUUSIKA JA EMOTSIOONID osu ta
Page 66 and 67: 66 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA k
Page 68 and 69: 68 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 70 and 71: 70 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA J
Page 72 and 73: 72 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA
Page 74 and 75: 74 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA K
Page 76 and 77: 76 5. MUUSIKA JA ÜLEMHELIDE RIDA t
Page 78 and 79: 78 6 MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON Se
Page 80 and 81: 80 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON 1
Page 82 and 83: 82 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON m
Page 84 and 85: 84 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON o
Page 86 and 87:
86 6. MUUSIKA KUI KOMMUNIKATSIOON (
Page 88 and 89:
88 7. MÄLUST JA MUUSIKAST Tänapä
Page 90 and 91:
90 7. MÄLUST JA MUUSIKAST sisalduv
Page 92 and 93:
92 7. MÄLUST JA MUUSIKAST palju n
Page 94 and 95:
94 7. MÄLUST JA MUUSIKAST mälu. L
Page 96 and 97:
96 7. MÄLUST JA MUUSIKAST struk tu
Page 98 and 99:
98 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DIM
Page 100 and 101:
100 8. HELIKÕRGUSE KOGNITIIVSED DI
Page 102 and 103:
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
110 9. TÄMBRI KOGNITIIVSED DIMENSI
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
120 10 KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJU
Page 122 and 123:
122 10. KEELE JA MUUSIKA VASTASMÕJ
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
138 11 THEODOR ADORNO “SISSEJUHAT
Page 140 and 141:
140 11. THEODOR ADORNO “SISSEJUHA
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
158 12. EETIKAST JA UURIMISMEETODIT
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
174 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 176 and 177:
176 LÕPETUSEKS: VEEL MUUSIKAST JA
Page 178 and 179:
178 SOOVITUSLIKKU KIRJANDUST Kui k
Page 180 and 181:
180 AINE- JA NIMEREGISTER ABBA 58 a
Page 182 and 183:
182 AINE- JA NIMEREGISTER 36-37, 38
Page 184 and 185:
184 AINE- JA NIMEREGISTER Kremer, G
Page 186 and 187:
186 AINE- JA NIMEREGISTER lühiajal
Page 188 and 189:
188 AINE- JA NIMEREGISTER Vt ka osa
Page 190:
190 AINE- JA NIMEREGISTER võnkumin
show all

Jaan Ross - "Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast"

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?